Aivar Kuusmaa: mul oli kindlasti treenereid, keda vihkasin, aga respekteerisin
Kas mängijakarjääri lõpetades teadsid, et jätkad treenerina?
Ei teadnud. Lõpetasin karjääri ära ja ei teadnud midagi. Minu treenerikarjäär algas kadunud Allan Dorbeku koputusest minu uksele, kui pidin 30 minuti pärast sõitma lennujaama ja mind ootas ees perepuhkus. Allan jõudis kiirelt rääkida, et selline ettepanek on, et tema taandab ennast tollase Ehitustööriista ja praeguse BC Kalev/Cramo abitreeneriks ja mina tuleksin peatreeneriks. Me ei jõudnudki pikemalt rääkida ja leppisime kokku, et kui ma Horvaatiast tagasi olen, saame kokku ja olen läbi mõelnud need asjad. Pikalt ei olnud vaja mõelda, sest kossu juures tahtsin ju edasi olla.
Kas natuke liiga suur amps ei tundunud alguseks?
Eks ikka tundus. Minu jaoks oli see esimene aasta suhteliselt väsitav ning siis tuli loogiliselt, et toodi (Veselin) Matic ja mina jäin abitreeneriks. Maticiga oli natuke raske, sest ta tahtis kõik ise ära teha. Ei saanud ma abitreenerina skautida, ei saanud oma harjutusi läbi viia ja pidin ainult tema juures olema. Mingil hetkel andis ta mulle 20 minutit trenni algusest. Nägin, et vennad intensiivset trenni üldse ei tee ja hakkasin veidi intensiivsemaid harjutusi tegema, et nad jookseksid ja saaksid higi lahti. Sain paar päeva teha ja siis ta ütles, et aitab küll. Temale see ei meeldinud. Pidin tegelikult veel teine aasta seal abitreener olema, aga siis tuli TTÜ-st pakkumine ja kolmeaastane leping. Teisel aastal viisin nad pronksile ja kolmandal aastal jäime viimases poolfinaalmängus Rakverele alla, millest mul on jube kahju muidugi (Naerab.).
Kas treeneritest on eeskujusid, keda jälgid ja kellelt õppida?
Euroliigas jälgisin vahepeal Neven Spahijat. Mulle tema asjad meeldisid ja olen ühel tema koolitusel käinud. Vaatan rohkem neid võistkondi, kes mängivad ründavat korvpalli. Olen otsinud ideid nende käest. Panathinaikoses oli igal nädalal seitse uut liikumist, et skautida ei saaks. Oma satsides on mul hooaja jooksul vähemalt 20 liikumist läbi käidud ja play-off'ides mingid muutused kogu aeg toimuvad. Jälgin treenereid, kes fokusseerivad ründavale korvpallile. Mitte, et kaitse oleks teisejärguline.
Millised treenerid Sulle sel ajal meeldisid, kui ise veel mängisid?
Mulle ei meeldinud üldse treenerid. Pean ennast suhteliselt kõrge korvpalli IQ-ga vennaks ja kui tunnetasin, et treeneril on see madalam kui mul, siis ma küll kuulasin teda, aga väljakul leppisime meeskonnakaaslastega omavahel kokku, mida teeme. Treenerit peab respekteerima ja kuulama, aga nad ei meeldinud mulle. Oskus treenerit kuulata on tähtis. Mis treenerit kindlasti marru ajab, on see, kui ta räägib ära ja kohe samal ajal eksitakse. Siis on jama. Kui sa treenerit ei respekteeri, on suusad. Mul oli kindlasti treenereid, keda vihkasin, aga respekteerisin.
Mõned aastad tagasi mainisid, et noori Sa ei treeni. Sel sügisel hakkasid Audenteses noortega tegelema ja oled kuni 15aastaste noormeeste koondise peatreener. Mis ootused nende tegemistega seoses on?
Noorte all mõtlesin seda, et ei võta gruppi, kellega lähen üles välja. Noorte treenimine vajab kannatust, aga mul seda kannatust väga palju pole. Korvpalliliit soovitas mul seda teha, kuna järgmisel aastal on mul Audenteses selle aastakäigu (praeguse U15 noormeeste koondise - H.K.) poisid. Kuna (Martin) Rausberg on nendega väga hästi kursis, siis polnud väga palju vaja karta. Sain Martinilt kogu info kätte, mis mind ees ootab. Esimest korda mõtlesin selle peale siis, kui olin U16 turniiril Udines ja nägin selle vanuseklassi tippvõistkondasid. Me peame varakult sisse tooma meestekorvpalli elemendid. Ma ei ütle, et olen õnnestuja. Proovime Rausbergiga nii palju teha, kui oskame. Audenteses tuleb võtta asja väheke rahulikumalt, sest poisse ei tohi ära lõhkuda. Sinna on ikkagi võetud osad talendikamad mängijad, kes veel hästi ei oska, aga tahavad korvpalluriks saada. Loomulikult võtaks kogu Eesti paremiku, aga paljud lähevad selles vanuses juba piiri taha ja pean leppima nendega, kes on. Kui midagi suudaks toota, oleks hea.
U15 koondises on eesmärk usutavasti sama ehk toota tippkorvpallureid?
Kindlasti. Poistele on vaja lihtsalt kõigile anda mängurõõmu. Et nad mängiksid ja täidaksid neid asju, mida neilt oodatakse. Mitte mingil juhul ei tohi nendega kurjasti käituda, et nad korvpalli juurest ära läheks. Seda ei taha keegi.
Kommentaarid (0)