Kapten Johannson võidust Bosnia üle: täna oli igaühe kõrval sõber, kes si**st välja aitas

Matš Põlva Mesikäpa hallis algas küll eestlaste poolt hästi ja kiirelt saadi 4:2 juhtima, kuid peagi oldi paariväravalises kaotusseisus ja avapoolaja järel vaatasid tabloolt vastu kaotusnumbrid 11:14. Kui külaliste poolt said käe valgeks seitse meest ja veel kaks jõudsid ebaõnnestunud pealeviskeni, siis Eesti eest skooris vaid kolm meest - Karl Toom (6), Kaspar Lees (5) ning Andris Celmins (1) – ja ainsana jõudis ebaõnnestunud pealeviskeni Martin Grištšuk.

„Eks loomulikult tahame laiemalt mängida, aga täna oli selline päev, et Karl ja Andris tegid supermängu, võtsid enda peale ja läks sisse ka. Ei saa midagi ette heita,“ ei näinud Karl Roosna selles suurt probleemi, et väravaid jäi esimese 30 minuti jooksul vaid kolme mehe arvele.

Koondise kapten Martin Johannson sõnas nii: „Ma ei saa küll väita, et Bosnia alahindas meid, aga nad ei tõusnud kaitses väga kõrgele vastu. Nad proovisid kaitses õlg-õla kõrvale end kokku pakkida, aga Toom on kaugelt hea viskega ja poisil oli täna hea päev.“

Mängu kokkuvõttes kaheksa tabamust visanud Toom tunnistas avavaatuse kohta, et oli raske, kuid õnneks tuli meeskond talle siiski selja taha.

Saksamaal palliv Roosna selgitas, et pausi ajal räägiti riietusruumis asjad läbi ning teisel poolajal said juba käe valgeks ka tema ise, Kristo Voika ja Armi Pärt. Lisaks ründetegevuse mitmekesisemaks muutumisele tõi ta välja hea kaitse. „See oli suurepärane. Lasta sellisel võistkonnal visata endale ainult 21 väravat – müts maha nende meeste ees, kes seal keskel kaitses rabavad,“ kiitis Roosna meeskonnakaaslasi.

Toom jagas kiidusõnu väravavahile Rasmus Otsale, kes hiilgas mitme tõrjega. „Saime kaitses ree peale ja Rasmusel oli selles suur roll. Aga lisaks tegime ka mitu seitse-kuue vastu rünnakut (olukord, kus väravavaht võetakse ründefaasiks platsilt ära ja saadetakse asemele väljakumängija- toim), need olid väga edukad,“ rääkis klubileiba Rootsis teeniv Toom.

Mängu võtmemomendiks pidas ta teise poolaja kümnendat minutit, kui Eesti poolt kandis küll kaheminutilist karistust Markus Viitkar, kuid bosnialastel istusid karistusega pingil lausa kaks meest. 15:17 kaotusseisus olnud eestlased olid vastaste platsile naasmise hetkeks saanud kätte 17:17 viigi ja edaspidi külalisi enam eest ei lastud. „See oli täpselt selline koht, kus saime hea emotsiooni taha. Kõik hüppasime ja olime õnnelikud. See oligi tähtis, et võitlesime terve tiimiga, samal ajal kui bosnialased karjusid üksteise peale ja olid närvis. Sealt oli palju kergem edasi minna ja taaskord rõhutaksin: Rasmuse tõrjed aitasid palju kaasa.“

Mängu lõppfaas mööduski suuresti viigiseisudes, kuid lõpuks teenis Mesikäpa hallis 24:21 võidu just Eesti. Roosna sõnul oli võidu võtmesõnaks hea tempomäng ja see, et suudeti leida õiged viskekohad.

Johannson tõi eelkõige välja meeskondlikkust. „Eelmise kodus Saksamaaga peetud mängu pealt uskusime, et kõik on võimalik. Uskusime meeskonnavaimu ja see kandis vilja. Pluss Toomil oli ikkagi täna ka ilge purakas õlas, aga kokkuvõttes tõi edu kaitse ning võistkondlikkus. Vigu tuli ikka sisse, aga täna oli igaühe kõrval sõber, kes tõi sind si*ast välja,“ sõnas koondise kapten.

Bosnialaste väravas seisis Saksamaa tippklubi Flensburg-Handewitti mees Benjamin Buric. Talle kaheksa kolli visanud Toom hindas meest maailma viie parima väravavahi hulka. „Olen teda telerist väga palju vaadanud, aga aukartust ei olnud. Pigem lahe, kui saad talle sisse visata. See pigem motiveeris ja ma ei mõelnud selle tõttu üle,“ selgitas noor vasaksisemine.

Talle sekundeeris nimekaim Karl, perekonnanimega Roosna: „Ei ütleks, et tema vastu oli keerulisem mängida. Pigem just hea tunne, kui talle kolli ära paned.“

Pikalt tippkäsipallis olnud Johannson teadis selgitada, miks Buric täna staariks ei kerkinud. „Tema kaitseks võin öelda, et Saksamaal igapäevaselt koduklubis mängides on tal kaitsemeeste ja blokiga hea koostöö, see teeb tema elu lihtsamaks. Koondise juurde tulles neil natuke logiseb see koostöö ja neil pole pikalt ka kokkumängu kogemust olnud. Aga muidugi Toom tõmbas neile ka kokkuvõttes blokinurka ja igale poole neid väravaid,“ rääkis Johannson.

Ta kommenteeris ka seda, et esialgu pidid kohtumised Bosniaga toimuma märtsis, kuid rahvusvaheline alaliit liigutas need jaanurisse. „Mind see ei häirinud. Minu teada pidi jaanuarikuus ka ilma ametlike mängudeta olema mingisugune koondiseprogramm,“ sõnas Rumeenias palliv koondise üks liidritest. „Arvan, et see tuli meile isegi kasuks, sest viimased kohtumised Saksamaaga ei olnud nii kaua aega tagasi ja me ei pidanud hakkama üksteisega uuesti harjuma. See oli suur pluss.“

Uuesti kohtuvad Eesti ja Bosnia juba pühapäeval, seekord vastaste kodus. Johannsoni sõnul tuleb tänasest kõik kaasa võtta, aga ka juurde panna: „Tuleb luua Toomile häid viskekohti ja kaitses võidelda tuliselt. Ning teha nii vähe vigu, kui võimalik.“

Roosna lisas, et juurde tuleb panna ka rünnakul. „Peame mängu kohe sisse saama ja kaitses seisma, aga samas ka laiemalt viskekohti leidma.“

Täna koos Kaspar Leesiga parimana kaheksa väravat visanud Toom sõnas lõpetuseks, et eelkõige on tal hea meel mitte enda esituse, vaid võistkonna üle. „Lõpuks on ära tasunud see töö ja need aastad, mis oleme Tomasega (Sivertssoniga- toim) koostööd teinud. Lõpuks saime punktid kätte. Selle üle on kõige parem meel.“

Eesti koondise alagrupis on liidriks Saksamaa, kellel on kolmest mängust kuus punkti. Austrial on peetud kaks mängu ja kirjas kaks silma, Eestil kolm kohtumist ja kaks punkti. Bosnia pole kahe matši järel veel punktiskoori avanud.