Marten Liiv kolis nädalateks range režiimiga mulli: näiteks poodi ei tohi minna

Ja see pole sugugi kirjanduslik liialdus. Rahvusvaheline uisuliit (ISU) kehtestas niinimetatud mullis elajatele karmid reeglid, mille eesmärk on viia kontakt välismaailmaga miinimumini. Panused on suured. Heerenveeni mulli koroonavabadusest sõltub terve uisuhooaeg, sest sinna on järgnevaks viieks nädalaks plaanitud Euroopa meistrivõistlused, kaks MK-etappi ja kõige krooniks MM.

„Õue tohib minna ainult siis, kui registreerid, et lähed jalutama või rattaga sõitma. Näiteks poodi ei tohi minna,“ kirjeldas Liiv ja lisas, et kiiruisutajaid majutavad hotellid paiknevad kohtades, kus on vähe inimesi. Magamistoast saab Thialfi jäähalli spetsiaalse transpordi või isikliku autoga.

Ühesõnaga, maailma paremate uisutajate elu tõotab lähinädalail tulla kangesti üksluine. Pealegi saab mulli ainult korra sisse registreerida, seega peavad MMile kvalifitseeruvad sportlased kirjeldatud režiimi järgima pausideta 14. veebruarini. 

„Uus reaalsus,“ märkis Liiv ja lisas, et vaim on hotellieluks valmis. „Kõikidel on hotellis suur teler. Tean, et päris paljud on võtnud enda PlayStationid või Xboxid (mängukonsoolid – toim) kaasa. Hotellis on ruum, kus saab noolemängu ja lauatennist mängida.“

Liivi esimene katsumus on sel nädalavahetusel toimuv Euroopa meistrivõistluste sprindimitmevõistlus, mis tähendab, et nii laupäeval kui ka pühapäeval tuleb uisutada 500 ja 1000 meetrit. Paremusjärjestus selgub nelja ala koondtulemusena spetsiaalse punktisüsteemi alusel. 

Liivi fookus on suunatud 11.–14. veebruarini toimuvale MMile, kuigi ta peab sinna MK-etappide põhjal alles kvalifitseeruma. EMil jääks ta rahule tulemusega esikümnes või selle piirimail. Starti pääseb 20 sportlast.

Kui reaalne see on, pole Liivil aimugi, sest EM on koroonapandeemia tõttu alles hooaja esimene rahvusvaheline võistlus. „Ega ei teagi, kuidas vastased sõidavad. See ongi kõige huvitavam,“ ütles ta.

Liivil vedas, et ta just selle hooaja eel Hollandi profitiimi IKO-ga liitus. Tänu sellele sai ta ka novembris ja detsembris Heerenveenis stabiilselt tugevas konkurentsis võistelda. Viimati uisutas Liiv 26. ja 28. detsembril Hollandi koondise katsevõistlustel, mille pärast veetis jõulud ja oma 24. sünnipäeva (23. detsembri) tiimikaaslastega hotellis.

„Koduigatsust väga polnud,“ ütles ta ebatavaliste tähtpäevade kohta. „Tiim on hästi tore ja toetav ning koos oli väga vinge olla.“

Kui rääkida aegadest, siis on Liiv sel hooajal 500 meetrit sprintinud parimal juhul 35,37ga (isiklik rekord 35,23) ja 1000 meetrit ajaga 1.09,62 (rekord 1.08,42). „Hea meel, et ajad on stabiilsed, aga tunnen, et 1000 meetris on varu. Eriti kurvides,“ osutas Adavere ovaalilt maailmaareenile liuelnud Liiv.

IKO tiimist pääsesid EMile peale tema belglane Bart Swings (mitmevõistlus) ning hollandlannad Jorien Ter Mors (sprint) ja Melissa Wijfje (mitmevõistlus). Eestlase õnneks tulid varakult mulli ka tema põhilised treeningukaaslased Lennart Velema ja Louis Hollaar, kes pääsesid Hollandi koondisesse MK-etappideks. 

„Arvan, et olen võistlusteks nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis,“ teatas Liiv. 

Laupäeval algaval EMil tuleb starti veel üks Eesti kiiruisutaja: 21aastane Kristiine Kalev, kes paneb end proovile mitmevõistluses (500, 3000, 1500 ja 5000 m). Sügisest alates Saksamaal Inzellis treeniv Kalev pole varem Eestit täiskasvanute tiitlivõistlustel esindanud. Vorm näikse olevat hea, sest ta purustas pühapäeval Inzellis 3000 meetri distantsil isikliku rekordi kümne sekundiga – uus tippmark on 4.27,65 (Eesti rekord on 4.07,43). Saskia Alusalu jätab selle võistlushooaja vahele.