„CYBERPUNK 2077“ ALLAKÄIK: te saate sellega hakkama, te tegite ju „The Witcher 3“!

Vaid mõned päevad hiljem avaldas Bloombergi ajakirjanik Jason Schreier artikli, milles paljastas mängu valmimise tausta. Näis, justkui oleks CD Projekt soovinud mehe kirjatükist ette jõuda. 

Artikkel, mille valmimiseks intervjueeris Schreier 20 endist ja praegust CD Projekti töötajat, kirjeldas, kuidas „Cyberpunk 2077“ komistuskivideks said liigselt suured ambitsioonid, halvad planeerimisoskused ning tehnilised puudujäägid.

Taaskord sai kinnitust ka fakt, et suurimaks süüdlaseks oli tõepoolest kompanii juhatus, kes keskendus pigem mängu reklaamimisele, mitte arendamisele.

Samuti selgus, et ebareaalsed tähtajad sundisid paljusid juba varem ületunde tegema (mullu septembris lekkis avalikkuse ette e-kiri, milles teavitati kõiki CDPR-i töötajaid kohustuslikest lisatundidest viimase kuue nädala jooksul). Väidetavalt juhtus ka korduvalt olukordi, kus ületundidest keelduvale arendajale anti jaatav vastus. Ainus konks – keegi teine peab tema vahe tasa tegema.

Kui kompanii kuulutas, et esialgseks ilmumisaknaks saab 2020. aasta aprill, peeti seda naljaks. Arendajate sõnul oleks esimene mõeldav daatum olnud 2022. aasta.

Iwinski väitis oma videos, et kompanii testides ei paljastunud kõik (konsooliversioonide) vead, mis avalikkuse ette jõudsid. Arendajate sõnul olid need aga ammu teada.

Kuigi on tõsi, et pandeemia tõttu kodukontoritesse kolinud töötajatel puudus ligipääs testmasinatele (proovida saadi vaid PC-versiooni), siis välised testid kinnitasid kõik fakti – PlayStation 4 ja Xbox One'i versioonid kannatasid tõsiste probleemide küüsis.

Kui arendajad kurtsid muret, et ei pruugi konsooliversioonidega hakkama saada (masinate tehnilise võimekuse piirangute tõttu), eiras juhatus muresid. Neile kinnitati: „Te saate sellega hakkama, te tegite ju „The Witcher 3“!“

Eesmärgi saavutamiseks eemaldati mängust mitmeid varem väljakuulutatud elemente. Suurimaks valeks oli aga 2018. aasta E3 mängumessil näidatud demoversioon. Tegemist oli eraldi valmis ehitatud sektsiooniga, milles nähtud elemente polnud täismängu koodis veel rakendatud või valmis ehitatud. Arendajate sõnul oli demo loomine ajaraisk.

Teose pidevat muutumist iseloomustab ka selle loomeprotsess. Reaalne arendusprotsess algas 2016. aasta lõpus ning varasemalt paika pandud plaanid rebiti piltlikult puruks.

Stuudiojuht Adam Badowski nõudis suuri muudatusi mängitavuse ja loo juures. Muutus ka mängu perspektiiv, nimelt oli „Cyberpunk 2077“ esialgu planeeritud kolmanda isiku vaates. Täpselt nagu stuudio eelmine mäng, „The Witcher 3“.

Stuudio töötas erinevate vigade parandamisega kuni viimase hetkeni. Lükati ju mängu ilmumine veel viimasel hetkel edasi – peale seda, kui see oli jõudnud juba trükki minna.

Üheks viimase minuti elemendiks oli Night City seadusesilmade programmeerimine. Lõpp-produktis ilmuvad politseinikud justkui võluväel sinna, kus parajasti pättust teinud mängija asetseb. Vastukaaluks on nende käest aga äärmiselt lihtne põgeneda.

CD Projektile saadetud intervjuuküsimused vastuseid ei saanud, kompanii juhatus keeldus. Iroonilisel kombel otsustas CDPRi juht Adam Badowski suu avada Twitteris, noppides Schreieri artiklist teatud punktid ning keskendudes just nendele. 

Muuhulgas väidab Bodowski, et lõpp-produkt on E3 demost kordades parem, kujunes sellest ju mäng, mille PC-versiooni arvustus pälvis mitmelt väljaandelt 9- ja 10-punktilisi hinnanguid.

Õhtuleht Esport „Cyberpunk 2077“ arvustuses tõdesime, et „küberpungiesteetikast nõretav teos peaks paberil olema justkui rollimäng, ent lähemal vaatlusel jäävad antud žanri annid pigem vajaka.“

„Ajastul, mil iga AAA-mäng omab rollikate sugemeid ning kus kogemuspunktid, lahtilukustatavad oskused ja erinevad dialoogivalikud on igapäevane nähtus, ei suuda „Cyberpunk“ millegi omapärasega silma paista.“