Eesti parim võrkpallur avaldas elu parima vormi saladuse

Martti, kas parima võrkpalluri tiitel üllatas ka?

Eks mingil määral ikka üllatas. Sel perioodil, kui ma koondisest eemale jäin, jäin ka pildist nii-öelda välja. Ja see, et treenerid ja inimesed minu poolt hääletasid, on väga meeldiv. Olen enda meelest ka viimastel aastatel suhteliselt korralikult mänginud ja usun, et olen seda väärt küll. Aga teiste tunnustus on samuti meeldiv.

Oled 32, aga hetkel elu parimas vormis. Millest see tuleb?

Vanuses 20-23 maadlesin ma vigastustega oluliselt rohkem kui pärast 30ndaid. Olen füüsiliselt väga heas vormis ja arvan, et mängin oma elu parimat võrkpalli. Viimased kolm-neli aastat olen saanud suhteliselt stabiilselt korralikult mängida. Ses osas ma veel lõpetamisele mõtlema ei pea ja lähiaastatel ei plaani ma mängimist lõpetada.

Üks põhjus minu viimaste aastate heas vormis on see, et ma hakkasin professionaalsel tasemel mängima suhteliset hilja, hiljem, kui tänased noored. Olin esialgu neli hooaega Rakveres, kus oli poolprofessionaalne meeskond ja treenisime korra päevas. Tartusse minnes olin 20-21 ja alles seal hakkasin tõsisemalt trenni tegema ning seejärel välismaale minnes päris professionaalselt alles 24aastaselt. Ses osas olen selline hilisem ärkaja ja parimasse võrkpalluriikka jõudmine on lihtsalt kauem aega võtnud. Osadel tuleb see aeg kiiremini, osadel aeglasemalt. Mina mängin hilisemas eas oma parimat võrkpalli.

Täispikka intervjuud loe portaalist volley.ee.