SuusahüppetornFoto: Aldo Luud
Talisport
28. jaanuar 2021, 19:36

UURING: suusahüppekohtunikud soosivad oma rahvusest võistlejaid

Norra teadlaste uurimistöö põhjal soosivad suusahüppekohtunikud oma maa sportlasi. Nende sõnul hakkab silma Prantsusmaa, Tšehhi, Poola ja eriti Venemaa kohtunike tegevus.

Suusahüpetes on kohtunike punktidel oluline kaal. Näiteks 2020. aasta detsembris kaotas Halvor Egner Granerudi maailmameistritiitli vaid 0,5 silmaga. Norra teadlased võtsid ette 77 000 hüpet, millega analüüsisid kohtunike punkte.

Suusahüppes mõõdetakse hüppe pikkust elektrooniliselt, aga stiili hindavad viis kohtunikku. Nende hinnetest kõrgeim ja madalaim punktisumma ei lähe arvesse, ülejäänud kolme silmad liidetakse. Värskes uuringus analüüsisid Norra Molde ülikooli esindajad Alex Krumer ja Felix Otto koos Saksamaa Tubingeni ülikoolis töötava Tim Pawlowskiga eri maade kohtunike hindeid, millega üritati välja selgitada, kas ka tegelikult antakse kaasmaalastele kõrgemaid punkte, vahendab portaal Science Norway.

Uuring hõlmas 203 erinevat võistlust, mis toimusid ajavahemikul 2010-2017. Kokku analüüsiti 76 775 hüpet, sealhulgas kõiki perioodi jooksul toimunud maailmameistrivõistlusi, olümpiamänge ja MK-etappe. Sarnane 2006. aasta uuring näitas, et kohtunikud andsid oma kaasmaalastele oluliselt rohkem stiilipunkte, asi pole paranenud ka 15 aastat hiljem.

Kaheteistkümnest enim vaadeldud riigist ei soosinud kaasmaalasi ainult Norra ja Soome kohtunikud. Samas näivad Prantsuse, Tšehhi, Poola ja eriti Venemaa kohtunikud oma kaasmaalasi oluliselt soosivat. Näiteks määravad Venemaa kohtunikud oma riigi sportlastele keskmiselt 0,22 stiilipunkti rohkem kui teised sama hüpet hinnanud kohtunikud.

Kui palju annavad kohtunikud oma riigi sportlasele rohkem punkte? Foto: Krumer / Molde University College

Kuigi esmapilgul pole seda palju, siis tuleb arvestada sedagi, et kohtuniku punktisummat ei arvestata, kui see erineb teistest kohtunikest liiga palju ja seega ei tohiks tulemused liiga palju erineda. Kuna ühe hüppe puhul on keskmine standardhälve 0,3 punkti, siis 0,22 punktine kõrvalekalle on töö autorite sõnul päris suur.

Teadlaste sõnul saab võrdluse tuua kohtunike kallutatuse ja nn korruptsioonitaju indeksi vahel – mida korrumpeerunum on riik korruptsiooniindeksi järgi, seda suurem on hindajate kalduvus eelistada kaasmaalasi. Nende väitel see ei tähenda, et kohtunike otsuste taga oleks korruptsioon, vaid neis riigis on reeglite rikkumine enam aktsepteeritud.