Heiti Hääl kommenteeris Annuse otsust: kindlasti tuleb ka meil päevakorda küsimus, kas peaksime käituma samamoodi (4)

Hääle hinnangul andis "Pealtnägija" saade, kus väideti, et suursponsor Annus oli varem teatust märksa rohkem Eesti murdmaasuusatajate dopinguafääri segatud, sponsorlusele täiesti teistsuguse mõõtme.

"Esimese asjana arvan, et siin ongi vaja läheneda küsimusele sellest otsast, et kuidas Eestis on spordi rahastus üleüldse korraldatud. Riiklik rahastus, mis olümpiakomitee kaudu jõuab meie tippsportlasteni, on tegelikult häbematult väike. Mul on üks hea näide: paar nädalat tagasi tegelesin ühe meie järgmise suve olümpiamängude medalilootuse aastaeelarvega ja kui sellise tippsportlase - ma ei taha minna isiklikuks, aga - ja tema treeneri kulude kompensatsioon Eesti riigilt on 1822 eurot kuus, millest nii sportlane kui ka treener peavad kahe peale elatud saama, siis ma arvan, et igaüks saab aru, et see ei ole lihtsalt võimalik või niimoodi ei ole võimalik kuskile jõuda. Ja selle tõttu on süsteem meie riigis kahjuks selline, et ilma toetajateta või eriti jõukast perekonnast pärit sportlasena ei olegi võimalik sporti teha ega hakkama saada. Kindlasti tõi see "Pealtnägija" saade spordisponsorlusse täiesti uue mõõtme."

"Sponsor peab suutma tagada, et sportlane mängib ausat mängu. Ma ei taha - teadmata detaile rohkem kui ajakirjanduses - asuda kommenteerima või hindama Toomas Annuse ja Eesti suusaliidu vahelisi suhteid. Aga kindlasti ütlen, et ka Alexela jaoks, kelle aastased sporditoetused ei ole väiksemad kui Merkol, Kapitel ja Toomas Annusel, tuleb järgmisel nõukogu koosolekul päevakorda küsimus, kas peaks käituma samamoodi, sest me ei ole suutelised tagama seda, et meie toetatavad sportlased oleksid 100% puhtad. Jah, me usume seda, aga me ei ole suutelised seda kontrollima. Aga minu hinnangul Mihkel Kärmas läks pika puuga üle piiri, olen selles veendunud. Arvan, et neid kahtlejaid, kes oma seniseid toetusotsuseid selle põhjal võivad ümber vaadata, on rohkem kui ainult kõnealune Toomas Annus," lausus Hääl, lisades, et koosolek toimub ilmselt ülejärgmisel nädalal.

Saatejuht meenutas skandaalset juhtumit 2001. aasta Lahti MMil, kus sisuliselt terve Soome koondis dopinguga vahele jäi. Hääle arvates tegutsesid sponsorid õigesti, et nad lõpetasid suusatamise toetamise.

"Arvan, et adekvaatne käitumine. Ei mäleta küll Lahti MMi järgse meediasuhtluse detaile. Soome meediat ma igapäevaselt ei jälgi, aga mulle ei löö ette, et seal oleks sellisel juhul tegu sponsorite süüdistamisega," sõnas Hääl.

Alexela on iga aasta toetanud suurelt Eesti sporti. Eelkõige tehakse seda heatahtlikkusest.

"See [toetus] on aastati natuke erinev, aga kindlasti ei ole ta vähem kui pool miljonit aastas. Aga praegusel juhul tegeleme tegelikult probleemiga sügavuti, see on ühiskondlik hoiak. Sporditoetaja, olgu mistahes ettevõte, teeb seda oma puhtalt heasoovlikkusest ja kellelgi ei ole mingit kohustust. Olen lugenud online-meedias Anvar Samosti seisukohti, kuidas sponsor on pannud erialaliidu sundvõttesse. Ühelgi eravõtjal ei ole mingisugust kohustust. See ei tulene ühestki seadusest, et ta peaks oma teenitud raha heategevuseks kuskil laiali jagama. Inimesed teevad seda oma missioonitundest Eesti rahva ja riigi eest, sest vastasel korral ei ole sportlastel võimalik maailma tipptasemele jõuda. Täna nägin silmanurgast kirjutist, et ERRi aastaeelarve on jälle seitsme miljoni võrra kasvanud, 41 miljonilt 48-le. "Pealtnägija" saate eelarvesse saab siis panna ka nende spordialade toetamise, mille sponsorid nad on minema peletanud," selgitas Hääl.

Seda, kas teised siinset sporti toetavad ettevõtjad Annusest eeskuju võtta võivad, Hääl öelda ei osanud.

"See kõik on ühe nädalavahetuse jagu vana, keegi selle kohta mingisuguseid pressiteateid ei tee, aga nende ettevõtjate hulk, kelle toetus aastas Eesti spordile on sellistes suurusjärkudes, neid on vähem kui kahel käel sõrmi. Ja eks need inimesed omavahel ikka räägivad, et mis sünnib ja ei sünni. Meie ühiskond on ju nii väike, et keegi neist pole üksteisele võõrad. Kõigi nende inimeste numbrid on kindlasti mu mobiili mälus olemas," sõnas Hääl.

"Uuriv ajakirjandus, eriti see, mis on maksumaksja raha makstud, oletustel põhineva laimuga tegelema ei peaks. Selleks ei maksa me riigi makse. Meil saab nõukogu koosolek arutada, kas me tahame spordi toetamisega tegeleda või mitte, kahjuks mitte seda, kas me tahame Eesti vabariigis makse maksta või mitte. Aga see, et meie makstavate maksudega sellise sopaloopimisega tegeletakse riiklikus uudistekanalis, mulle hingeliselt ei sobi," lisas Hääl.