Spordivaria

Terviseamet avaldas, millised spordialad on kõrge, millised väikse nakatumisriskiga (7)

Toimetas Mart Treial, 2. veebruar 2021 15:16
Karate on üks neist spordialadest, mida terviseamet hindab kõrge nakatumisriskiga.Foto: Reuters/Scanpix
Homsest kehtivad üle Eesti reeglid, mis lubavad siseruumides treenida, kuid teatud tingimustel, mis sõltuvad spordiala iseloomust. Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad need juba eilsest saati.

Nimelt tuleb sisetingimustes kontaktsete ja kõrge viiruseleviku riskiga tegevuste puhul lähtuda 2 + 2 reeglist ning sellest, et ruumi täitumus ei tohi olla üle 50 protsendi. Kõrge viiruseleviku riskiga on tegevused, mille käigus toimub intensiivne sisse- ja väljahingamine ning aerosoolide teke.

Mittekontaktse ja madala riskiga tegevusi tohib läbi viia 10 + 1 rühmas. Välitingimustes tõstetakse sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse ja -hariduse, täiendkoolituse ja -õppe grupipiirangu arvu seniselt 25-lt 50-le.

Sportimine loetakse kontaktseks või suure riskiga tegevuseks eelkõige järgmistel spordialadel: karate, maadlus, poks, judo, kurling, rühmas jooksmine, käimine (spordialana), rühmatreening (sh jooga, pilates) ja tants.

Sportimine ja treenimine loetakse järgnevalt nimetatud spordialadel väikese
riskiga tegevuseks tingimusel, et järgitakse lisaks riske maandavaid usaldusmeetmeid vastavalt terviseameti 30.01.21 korralduse punktile 2.7 (vt allpool): korvpall, käsipall, võrkpall, jalgpall, pesapall, saalihoki ja jäähoki.

Mainitud korralduse punkt 2.7: Tegevuste, mida ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud reeglite või rahvusvahelist võistlusmäärustikku järgides võimalik harrastada nn 2 + 2 reeglit järgides, kohta võib terviseamet koostöös vastutavate ministeeriumide ja teiste asjassepuutuvate asutuste ja erialaliitudega koostada vastavad usaldusmeetmed (ventileerimine, desinfitseerimine, hajutamine jt), mida järgides on võimalik nimetatud tegevusi läbi viia mittekontaktse või väikese riskiga tegevuste kohta ette nähtud reeglite järgi. Kui nimetatud usaldusmeetmeid ei ole võimalik tagada, siis tuleb tegevuste läbiviimisel järgida ikkagi reeglit, et koos võivad liikuda kaks inimest ja nad peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad (nn 2 + 2 reegel).

Mittekontaktne või väikese riskiga tegevus on lubatud üksnes juhul, kui tegevuse või treeningu läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 11 isikut, sealhulgas juhendaja, kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata rühma, kui hoitakse teiste rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Sportimine ja treenimine loetakse mittekontaktseks või väikese riskiga tegevuseks eelkõige järgmistel spordialadel: ujumine, laskmine, tõstmine, kabe, male, bowling, keegel, piljard, vehklemine, tennis, sulgpall, lauatennis, ratsutamine, jõusaalitreening, individuaalsed kergejõustikualad, (ilu)võimlemine (individuaalalana) ja (ilu)uisutamine (individuaalalana).

Terviseameti korraldusega, mis liigitab suure ja väikese riskiga tegevusteks ka muud huvitegevused, on võimalik tutvuda siin.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee