Foto: TH
Kommentaar
4. veebruar 2021, 17:38

Mart Soidro | Kümme aastat rahvuslikku häbi

Veebruaris möödub 10 aastat Eesti spordiajaloo häbiväärseimast peatükist, millele lõppu ei näigi tulevat. Tagantjärele tark olles: meie suusameeste dopinguga patustamisest võinuks vändata Õnne 13 koguperesarja, ainult tänava nimi võiks olla muidugi Elva.

Veebruaris möödub 10 aastat Eesti spordiajaloo häbiväärseimast peatükist, millele lõppu ei näigi tulevat. Tagantjärele tark olles: meie suusameeste dopinguga patustamisest võinuks vändata Õnne 13 koguperesarja, ainult tänava nimi võiks olla muidugi Elva.

Kogu maailma raputanud sündmuste (John Kennedy tapmine, printsess Diana hukkumine, 11. september 2001) tavatsetakse hiljem üksteiselt küsida: kus sa olid hetkel, kui sellest tragöödiast kuulsid. Nojaa, Eesti on piisake meres ja mastaabid erinevad, ometi mäletan ma väga täpselt, kuidas sain teada Estonia katastroofist või Andrus Veerpalu positiivsest dopinguproovist. 

Euro oli juba käibel, aga Tallinna ühistransport veel tasuline. Komposteerisin Hobujaama peatuses parasjagu trammitalongi, et sõita Balti Jaama, kui helistas sõber Andrus Kivirähk ja küsis, kas uudist juba tead? Eks kahtlused olid selleks hetkeks juba õhus, sest päev enne vabariigi aastapäeva oli meie suusakuningas ootamatult teatanud, et ei osale tervislikel põhjustel peatselt algavatel Holmenkolleni maailmameistrivõistlustel ning paneb oma ilusale sportlaskarjäärile punkti. 

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99