"7.../keegi isegi esimest (kõige madalamat – toim) järku saanud./.../"
eksitav viga on toimetuse poolne nn selgitus, et I järk oli "kõige madalam". I-järgu omaja oli vägagi kõva sportlane. nõuka ajal olid järgud madalamast kõrgemani ikka sellises järjekorras: järguta - V - IV - III - II - I järk, siis juba meistri kandidaat ja meistersportlane jne.
Olles selles ajas elanud siis tegelikult mingit viiendat ja neljandat järku polnud. Kõige madalam oli noorte kolmas järk siis tuli teine ja esimene , sealt edasi juba täiskasvanute kolmas ja siis teine ning esimene. Tavaliselt täideti täiskasvanute järk ära noorteklasside lõpuks kui natuke sporti tegid, näiteks võrdus täiskasvanute esimene järk meestel 1.93 kõrgushüppes.
KOMMENTAARID (2)