Ega arstid päris ilmaasjata hoiata isegi tavalisi tervisesportlasi, et ka hariliku valgupulbri tarbimine võib olla tervisele riskantne, sest peale tootja ei tea keegi, mida too pulber peale valkude veel sisaldada võib. Kuna Nabi puhul on tegu a-prooviga, siis b-proovi abil on võimalik kas kahtlused hajutada või vähemalt asjasse selgus tuua. Samas me teame Andrus Veerpalu näitel, et olümpiavõitjasse üksnes uskumisest jääb väheks, kui mees ise teiste usku tegudega ei kinnita.
Kuna ka veredopingus osalenute kõik kohtuasjad pole lõpuni jahvatatud, siis pole mingi ime, et kellelgi võivad närvid üles öelda nagu see juhtus Toomas Annusega, kes otsustas järjekordse meediakajastuse peale lõpetada võistlusspordi toetamise. Annuse otsust on küll hinnatud emotsioonide pealt tehtuks, aga asjal võib olla ka teistsugune vaatenurk. Ehk tegi ta toetamist lõpetades õigesti, sest tippspordile raha andmine peaks kaasa tooma positiivseid emotsioone. Milleks aga annetaja peaks riskima oma hea nimega, kui annetaja peab kartma pidevalt mitte ainult toetatavate vahelejäämist, vaid temalt eeldatakse ka dopinguküti tööd.
Vähemalt suusatamise puhul pole Eestis näha senistest obadustest taastumist, seega on raske rääkida ka mingist restardist. Halvim, mis juhtuda saab, on noorte peletamine tippsporti pürgimisest sootuks eemale, sest pidevate dopinguteadete põhjal on kerge tekkima mulje, et puhtal teel polegi võistlusspordis võimalik tipu lähedalegi tõusta. Eesti spordi helgema tuleviku ja noortele alustajatele lootuse andmise nimel võiks ka Annus ning teised kõhklejad ja kahtlejad kaaluda võimalust toetada just noortesporti, et aidata kasvatada neid, kes alustaks puhtalt lehelt.
Kommentaarid (0)