Foto on illustratiivne.Foto: Ohtuleht.ee
Jalgpall
11. märts 2021, 08:43

Endine Eesti tippjalgpallur: treener võttis minult süütuse, kui olin 14

Endine Eesti tippjalgpallur, kes tänasel päeval kasutab nime Mia Belle Trisna, andis Kanal 2 saates "Õhtu!" avameelse intervjuu, kus rääkis, et mitukümmend aastat vanem treener võttis talt süütuse, kui ta oli 14aastane.

"Olin just jalgpallis tõusmas, tahtsin olla järgmine Marta (läbi aegade üks parimaid naisjalgpallureid - toim). Ta hakkas mind trenni ja koju sõidutama, ütles, et viib mind igale poole. Ühel õhtul viis ta mind hoopis metsa äärde ja parkis auto ära. Ta ütles, et kui tahan saada Martaks, siis ta võib seda teha ja tal on see võimekus, aga pidin lubama, et teen kõik, mis ta ütleb. Olin väike ja mõtlesin, et saan superstaariks ja muidugi teen. Tol samal õhtul hakkas ta mind puudutama ja võttis minult süütuse. See jätkus nii aastaid," rääkis naine, kelle sõnul polnud tegu tema isikliku treeneriga, vaid juhendas teist gruppi.

Mia Belle Trisna tõdes, et ei mõelnud toona armastusest. "Tahtsin saada kuulaks, teenida raha ja seeläbi oma lahkuläinud pere tagasi kokku tuua," meenutas "Õhtu!" saates naine, kes sündmuste toimumise ajal oli 14aastane. "Olin šokis ja ei julgenud sellest kellelegi rääkida. Kas nii peabki olema? Kas niimoodi mehed kohtlevadki naisi?"

Tema ja juhendaja vanusevahe oli mõnikümmend aastat, asi lõppes siis, kui ta sai 20aastaseks ning kolis Ameerika Ühendriikidesse. "Minu jaoks oli see laastav. Nägin, et sõbrad käivad väljas ja neil on lõbus, aga mulle öeldi, mida võin teha ja mida ei, millal ööbin tema juures ja millal kodus. Valetasin nii sõpradele kui perele, kaotasin nii sõbrad kui iseenda."

Mia Belle sõprade seas hakkasid levima kuulujutud, et tüdruk on treeneriga lähedane vabatahtlikult. Tema sõnul tekitas see veelgi rohkem häbi.

"Keegi ei julgenud sekkuda. Kõigil oli muidugi hiljem valus sellest kuulda, sealhulgas mu vanematel, aga tol hetkel ei teadnud keegi, mida teha," rääkis vutimängija, kes pääses nõiaringist tänu välismaale kolimisele.

"Mul tekkis tiimikaaslane, kes hakkas USAsse mängima minema ja pakkus mullegi seda võimalust. Sain aru, et see on minu väljapääs. 18- ja 19aastaselt hakkasin vabandusi tooma, et ei peaks temaga kuhugi minema. Kui USA diil oli selge ja ütlesin seda talle, siis tundsin rohkem vabadust ja hakkasin temast eemale hoidma."

On sul olnud kokkupuude õiguskaitseorganitega? "Kui läksin USAsse, siis see tuli välja ja mind toetati seal terapeudiga. Eestisse tagasi tulles soovitati mul [õiguskaitseorganite poole pöörduda], aga asi jäi pooleli," jätkas Mia Belle, kes kohtus sama mehega ka hiljem.

"Sõitsin trenni, ta peatas mu poolel teel ja ütles, et ta teab, mida ma teen ja see ei lähe mul läbi," meenutas ta seika, millega tekkis hirm, et lugu ei vääri rääkimist. Kas see inimene on täna veel treenerina tegev? "Ma sellele pigem ei vasta."

Jalgpalluri vutikarjäär jätkus Euroopa suurklubis, mille nime Mia Belle ei öeldud, kus talle anti oma auto ja korter. Kuid sealgi polnud elu roosiline.

"See oli kaugel jalgpallist ja hoopis action-filmis elamine. Väga must maailm, seal oli raske üldse jalgpalli mängida. Seal olid kõik mittelegaalsed asjad, millest mõelda võib. Seda korraldasid inimesed, kes olid klubi juures, aga mitte tiim ise. Ma põgenesin sealt klubist hetkel, kui teised magasid. Muul moel ma poleks täna elus, et seda lugu rääkida."

Mia Belle Trisna ütles, et soovib tõsta ühiskonna teadlikkust: "Väga paljud naised pole elus, et oma lugu rääkida. Meie lähedastega võib juhtuda igasuguseid asju, me peame olema tähelepanelikumad."

Naise sõnul sai ta ühel hetkel aru, et tema missioon on oma loo rääkimine  ja selle läbi teiste aitamine. Oma lugu on Mia Belle rääkinud raamatus "She Did It And So Can You: 17 Inspirational Women Share Their Stories & Steps Of How They Achieved Rapid Success".

Saatejuht Jüri Butšakov uuris, mida naine ütleb inimestele, kel tekib huvi juhtunule rohkem valgust heita. "Selle mõte ei ole see, et ma kedagi süüdistaks," kinnitas Trisna. "Minu mõte on teadvustada, mis toimub meie ühiskonnas ja et me märkaksime enda ümber olevaid inimesi rohkem."