Endise Nõmme Kalju kapteni vastulause naiskonnale: mul on huvi seista õigluse eest, sest varem ei osanud ma seda teha (58)

Avaldame Prauni kirja täismahus ja muutmata kujul:

"Ei saa mitte vaiki olla, kui näed, et tehakse liiga!

Lugupeetud Nõmme Kalju naiskond, olen Teie avalausega igati nõus – tõepoolest, ei saa mitte vaiki olla, kui näed, et tehakse liiga. Seetõttu soovin kirjutada vastuse Teie toetusavaldusele. Oma nime alt, avalikult, lootes, et seda lugedes Te suudate näha, et Teie treener ei ole see, kellele liiga tehakse, vaid kes on ise liiga teinud.

Meie treeneri Getulio Aurelio Fredo vastu on algatatud lubamatu laimukampaania. Ka meil on õigus avaldada arvamust oma treeneri kohta ja toetuseks. Ärakasutamist me kindlasti ei tolereeri, kuid Getuliot juba pikalt tundes julgeme väita, et tegu on ilmselge laimukampaaniaga, mille tegelikku eesmärki teab vaid peakorraldaja ise.

Loomulikult on Teil õigus avaldada arvamust ja toetust, aga siinkohal tahaksin aidata Teil oma arvamust kujundada ja aru saada, kes üldse on Teie treener Getulio Aurelio Fredo. Ärakasutamist Te ei tolereeri, aga alaealiste tüdrukutega manipuleerimist ja seksuaalsuhteid? Kas see mitte ka ei liigitu ärakasutamise alla? Eesmärgist võiks aru saada igaüks, aga kui Teie ei saa, siis mul pole probleemi selgitada, aga ma peaks õigemaks kasutaks siinkohal laimukampaania peakorraldaja asemel sõna ohver. Ohvri eesmärk on tõsta ühiskonnas teadlikkust, et sellised asjad toimuvad ja neid ei tohi maha vaikida, neid ei tohi õigustada. Teie treener tunnistas, et ta on olnud seksuaalsuhetes alaealiste tüdrukutega. Sellist asja pole võimalik õigustada, see on haige ja ebaeetiline.

Getulio on meie jalgpallikarjääris ning ka elus väga suurt rolli mänginud. Ta on meid alati toetanud, olnud mingitel momentidel justkui isa, peamiselt aga lihtsalt hea sõber. Nõudlik on ta ka. Teda on raske nimetada lihtsalt treeneriks — Getulio on treener suure algustähega. Jah, kindlasti avatum kui tüüpiline eestlane, aeg-ajalt ka üliemotsionaalne, kuid kas jalgpall ise pole juba emotsioonidest laetud mäng?

Olen nõus. Getulio on treener, kes muutub oma mängijate jaoks ajaga väga tähtsaks ja rolli mängivaks. Ka minu elus on ta olnud väga oluline inimene. Siinkohal aga tekib küsimus – kas üks treener peab olema mängijatele nagu isa? Nagu lihtsalt hea sõber? Vastused on kindlasti erinevad, aga minu hinnangul mitte. Küll aga mitte keegi meist ei ole üdini hea või halb. Aga paraku on elus nii, et inimesed, keda me oleme harjunud nägema heast küljest suudavad teha ka väga halbu asju. Me ei saa seista kõrval ja öelda, et kui see ei ole minuga juhtunud, siis see ei puuduta mind.

Nõustume, et Getulio on väga lähedane osade mängijate ja nende peredega, kuid midagi seksuaalset või vastu tahtmist pole me mitte kunagi tegema pidanud. Koju sõidutab vastavalt vajadusele kõiki. Väited, et nii vaid osade mängijatega on, ei ole tõesed. Getulio on valmis viima koju mängijaid, kes on jäänud viimasest rongist/bussist maha, ning sõidutanud Tallinnast väljapoole neid, kes kaugemal elavad. Iga treener nii ei teeks. Ka ühiselt söömas käimine on täiesti tavaline, sest ilma ühistegevusteta jääks kambavaim ju olemata.

Olles olnud osa vaid ühest võistkonnast, keda Getulio on treeninud, on väga ennatlik kellegi väiteid ebatõeseteks nimetada. Mina olen läbi aastate Getulio käe all treeninud kolmes pea täiesti erineva koosseisuga naiskonnas ja olen näinud erinevate mängijate puhul täiesti erinevaid kohtlemisi. Mul on hea meel, et Te ei ole pidanud midagi vastu tahtmist või seksuaalset tegema, aga see ei ole argument väitmaks, et mitte keegi teine ei ole pidanud. Lähen siinkohal tagasi oma eelmise kirjutatud lõigu juurde – see, et Teiega ei ole juhtunud, ei tähenda, et mitte kellegiga ei ole juhtunud.

Kirjeldatud suhteid Getulioga pole meist kellelgi olnud, kogu lugu tundub meile kui üks ilmatu suur absurdsus. See ei ole Getulio, keda mitmeid aastaid teame. Mõned meist on Getulio juures treeninud juba üle 10 aasta, mõni meist 5 aastat ja mõni vaid aasta, kuid ühiselt oleme seisukohal, et selline alatu tembeldamine on täiesti lubamatu. Kust tuleb nii palju pahatahtlikkust ja kurjust?

Minul isiklikult ei ole samuti Getulioga kirjeldatud suhteid olnud, aga teiste tüdrukute lugusid sellepeale absurdsuseks nimetada pole aus. Ma saan aru, et see on Teile ootamatu ja aastaid tagasi oli minul samuti neid asju väga raske uskuda. Aga Te peate aru saama, et need on päris inimesed, kes jagavad oma traumasid, inimesed, keda mina reaalselt tunnen ja kelle puhul ma saan olla kindel, et tegemist ei ole ei alatu tembeldamisega, pahatahlikkusega või kurjusega – tegemist on tänuväärt ülestunnistustega, sest sellisel käitumisel ei saa olla õigustusi. Kui Teie sõbranna tuleks ütleks Teile, et Teie treener kasutas teda ära, kas Te ütleks lihtsalt, et Te ei usu teda? Kas Te ei prooviks teda aidata? Ma südamest loodan, et Te usuksite ja aitaksite, ükskõik kui oluliseks Te oma treenerit eelnevalt olete pidanud.

Kai-Kadri-Krõõda tundsime loomulikult ära, nende versioon on täis faktivigu. Treeneri vahetust sooviti peale seda, kui Getulio oli oma autoriteetsuse maksma pannud, nõudes distsipliini ja kohusetunnet. Võistkonna kapten on treeneri poolt valitud mängija, kes on kaasav tiimiliider, mitte aga keegi, keda kindlad kaasmängijad kapteniks tahavad. Peale vaidlust, oma tahtmist saamata, otsustasid need nn "bravuuritarid" Kaljust lahkuda. Ainuõige tegu!

Enamus Teist paraku isegi ei tea Kai-Kadri-Krõõta, sest Te alustasite oma teekonda Nõmme Kalju naiskonnas tunduvalt hiljem, aga jääksin isiklikult ootama seda faktivigadeta versiooni. Mina olin sel ajal erapooletu kõrvalseisja, aga saan täna kinnitada, et nende versioonis faktivead puudvad. Teid ma seal seismas ei näinud, seega on see Teie poolt väga julge väide. Tõsi, toona ma Kai-Kadri-Krõõdaga 100% ühel meelel ei olnud, sest ma olin Teiega sarnane – ma kaitsesin oma treenerit ja ei tahtnud näha asju nii, nagu need tegelikult olid. Ja veel olin mina sel hetkel see treeneri poolt valitud tiimiliider, samuti bravuuritar, kes jäi pea ainsana klubisse, mis peaks näitama selgesti seda, et mul puudub igasugune huvi kedagi niisama laimata. Küll aga on mul huvi seista õigluse eest, sest varem ma seda ei osanud teha.

Anonüümsed avalduste esitajad peaks mõistma, et sellised mittetõesed väljaütlemised ei kahjusta ainult Getuliot ja meid vaid kogu naiste jalgpalli üldse.

Palun väga, see ei ole anonüümne avaldus – see on avaldus inimeselt, kes on treeninud Getulio käe all pea 10 aastat – mina olen Sarah Brigitta Praun, Getulio kunagine lemmik, aastaid naiskonna kapten, tema ‘’warrior girl’’. Kas nimi avalduse ees muudab midagi? Kas see muudab ohvrite avalduste tähtsust? Iseenda, oma klubi ja naiste jalgpalli maine kahjustamise pärast peaks võtma vastutuse Teie treener, mitte tema ohvrid.

Sempre estamos com você, nunca está sozinho!"

Tahaksin, et selline mentaliteet oleks Teil hoopis nende tüdrukute suhtes, kes on oma lugudega avalikuks tulnud.