Terviseameti peadirektor selgitas, miks Eesti ja Tšehhi meeskonnad ei tohi Tallinnas jalgpalli mängida (4)

Lanno märkis, et see on kindlasti palju kirgi tekitanud küsimus, sest inimeses elavad palju igasugustele spordiüritustele kaasa. "Aga hakkame pihta sellest, et võtame täna Eestis kehtiva tervishoiuolukorra ja mõtleme selle peale, et oleme nakatumise osas esikohariik. Me tuleme mängima nakatumise osas teise esikohale kandideeriva riigiga," osutas Lanno.

"Samal ajal teame, et meil on haiglates arste puudu, õdesid puudu. Meil on haiglad jõudnud kulminatsioonini, kus tavainimene ei saa võib-olla enam arstiabi. Peame aru saama, milline tõsine olukord meil riigis on. Oleme ära jätnud kõik tegevused presidendi vastuvõtust kuni kõikvõimalike kokkusaamiste ja pidustusteni. 

Kui mõtleme selle peale, kui suurt hulka puudutab jalgpall, aga kes tahaks saada arstiabi hetkel, kui seda on vaja, siis antud olukorras ei soovitanud terviseamet anda luba mängu toimumiseks Eestis."

Täpsemalt taotles jalgpalliliit eriluba, et 100 inimese (kehtiv piirang) asemel lubataks staadionile 150 inimest. Keeldumise tulemus on see, et Eesti ja Tšehhi alustavad MM-valiksarja kolmapäeval kell 19 neutraalsel pinnal Lublinis. Jalgpalliliidu väitel läheb muudatus neile maksma ligi 300 000 eurot, mille hulgas on koondise ja korraldajate reisimine, staadioni rent ja muud mängu korraldusega seotud kulud.

Lanno: "Mul on siiras heameel, et selline lahendus on olemas. See on viidud sellisesse kohta, kus kõik võidavad. Võidab Eesti riik, et ei too sisse nakkusriski. Võidab Eesti riik sellest, et mõlemad meeskonnad võistlevad erapooletult pinnal, kellelgi ei ole koduseinad toetamas. Võidab tervishoiusüsteem, et ühiskondlik meelsus, kas nüüd on kõik juba nii hästi, et võib hakata juba kõiksugu muid asju tegema, viib välja sinna, et oleme järgmises väga kiires kasvufaasis ja selles etapis võtame kasutusele tervishoiu hädataseme kolm. Seda terviseamet kindlasti ei tahtnud teha."