Kui vajad abi, helista ohvriabi kriisitelefonile 116 006, mis on tasuta ja töötab ööpäev läbi.
Kui sul on lugu, mida tahad rääkida, kirjuta [email protected].
ÜLESKUTSE | PALUN RÄÄGI OMA LUGU ÄRA! Indrek Kaing: meid, keda lapsena seksuaalselt kuritarvitati, on liiga palju!
Mu esimene šokk peale SELLE LOO avaldamist oli muidugi see, et endast on teada andnud juba kolm sama treeneri ohvrit. Viimase lugu hõlmab aga veel kahte poissi, seega sisuliselt on meid juba kuus.
Sain teada, et minu lugu polegi neist kõige koledam. See teadmine ei olnud kuidagi lohutav, vaid üdini tülgastav. Mina sain kinnituse, et mu koledad mälupildid ei peta mind. Nemad said seda kõike läbi meenutuste uuesti kogeda, sest treeneri sõnad ja veenmismeetodid, kõik olid samad. See oli lihtne, laste peal läbi mängitud ja kindla peale toimiv stsenaarium.
Seda, et mu sõprade seas võiks neid lugusid samuti olla, oskasin vaid karta. See hirm sai reaalsuseks. Meid on liiga palju. Eks te ise avate oma lood, kui seda otsustate, aga teadke, et me oleme üksteisele olemas. Aitäh, et julgesite mulle rääkida.
Jätkame hämmastustega?
Lugesin enda loo järgselt Delfi sporditoimetuse iseseisva uurimustöö tulemust, kus väidetavasti oli leitud tolle treeneri endine kolleeg. Ta kirjeldab, et sellest oldi teadlikud ja siis justkui kihutati treener sealt klubist minema ning "hoitakse ise silma peal".
Ja siis veel, vabandust, aga kogu saagat pisendav väide, et tol ajal "Politsei alles ehitas end üles ning ametivõimudel oli tähtsamaidki probleeme" on äärmiselt ebaõnnestunud vastutuse endalt suunamine ega sobi täiskasvanud adekvaatse inimese jutuks. Me saame ju kõik aru, et politsei ja seadused olid olemas. Me saame ju kõik aru, et organisatsiooni juhtkond vastutab organisatsiooni eest solidaarselt, alati.
Me saame ju aru, et kuriteost mitteteatamine on kuriteole kaasa aitamine ja sisuliselt selles osalemine. Mitte keegi ei ole andnud teile õigust asuda iseseisvalt kohtumõistjaks. Nagu mina ei tohi avaldada nimesid, ei ole teil omakorda õigust kuriteost teatamata jätta. Ise olete veel lastega töötavad inimesed ja organisatsioon. Häbi teile!
See anonüümne intervjuu tõestas, et meil on ühiskonnas palju laiem probleem.
Minu soovitus on selle loo ja treeneriga seotud inimestel ise ühendust võtta politsei seksuaalkuritegude lastekaitse grupiga +372 53 0199 38 ning oma seosed nii treeneri kui selle ajaperioodiga südamelt ära rääkida.
Uskuge mind, teil hakkab ka kergem
Info kuriteoteate kohta on edastatud ka Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele ehk siis see kõik jõuab teieni varem või hiljem. Ma annan endale aru, et meie kolme poisid kaasused on kõik juriidiliselt nüüdseks aegunud, aga tänane küsimus on ennekõike lugupidamises iseenda ja ühiskonna vastu. Võibolla soovite ka homme veel peeglisse suuta vaadata.
Räägime ka ajaliinist lähemalt. Tänaseks on meile teada koguni neli omavahel seotud lugu on seotud ühe treeneriga, aga need jaotuvad mitme aasta peale. See omakorda tähendab, et meid on tegelikult üsna tõenäoliselt pigem kümneid, kui mitte enam.
Mõelge sellele!
Üleskutse!
Kui sinu elus on olnud lapseeas seksuaalse alatooniga kogemusi jalgrattatreeneriga, siis palun võta ühendust politsei seksuaalkuritegude lastekaitse grupiga ning räägi oma lugu ära. Mul on tõsine kahtlus, et meie seas on veel ka täiesti kehtivaid kaasusi.
Ka siis, kui tegu on mõne muu spordialaga – või huvitegevuse, sugulaste või pereliikmetega –, palun räägi oma lugu ära. Palun räägi oma lugu ära! Isegi kui sulle tundub, et mis sellest, möödanik ju, siis kinnitan, et need asjad hakkavad suvalistel hetkel su elukvaliteeti mõjutama ja sa ei saa sinna midagi parata.
Kui teemast vabaned ja trauma välja ravid, saad ennast ehk siiski tagasi. Kui ma arvasin, et oma loo avaldamisega saab see kõik minu jaoks läbi, siis paistab, et mitte. Tuleb veel pingutada, et rohkem inimesi saaks kaitstud.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Andra Sild:
Julgustan inimesi, kes on kuriteo ohvriks langenud, pöörduma kas politseisse või abi saamiseks allpool viidatud kontaktidele. Oluline on, et inimene saaks psühholoogilist abi ning politsei saaks võimalikku kuritegu uurida. Kuigi Indreku ja veel kahe endast teada andnud kannatanu juhtumid on seaduse silmis tänaseks aegunud, on kannatanute pöördumine vajalik, et koguda infot, mis võib võimaliku kuriteo uurimisel vajalikuks osutuda. Näiteks võib kuriteos kahtlustatava kohtu alla andmisel olla igasugune lisainfo väärtuslik iseloomustav materjal. Ka on ohvrite lugude jagamine võimalikest kuritegudest oluline selleks, et Eesi Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus saaks reageerida vastavalt nende pädevusele.
Tegemist on äärmiselt peidetud kuriteoliigiga. Seksuaalkuritegude puhul on tavapärane, et kannatanu räägib oma läbielatust palju aega hiljem, sest juhtunu ajal ei pruugi laps või noor oma east tulenevalt suuta hinnata või aru saada, et temaga toimunu oli kuritegu.
Kõnealuste lugude avalikuks tulemisele järgnenud reaktsioon ühiskonnas näitab, et ühe kannatanu julgus oma lugu jagada võib innustada ka teisi rääkima. Oleme tänulikud kõigile, kes on seda juba teinud, ning palume neil, kes võivad veel olla ohvriks langenud, helistada Põhja prefektuuri kriminaalbüroo seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupile telefonil 5301 9938.
Kui sul on lugu, mida tahad rääkida, kirjuta [email protected].
Abi leiad siit:
112 ‒ otsene hädaolukord
1247 ‒ psühholoogiline esmaabi kriisiinfotelefonil
116 006, välismaalt +372 614 7393 ‒ ohvriabi kriisitelefon, mis pakub ööpäev läbi kriisinõustamist.
116 111 ‒ sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon
116 123 ‒ hingehoiutelefoni telefoninõustamine, avatud ööpäev läbi, vaata lisaks: https://hingehoid.ee/
678 7422 ‒ vaimse tervise nõustamistelefon (E‒R 9‒10)
Kasulikud veebiaadressid:
www.palunabi.ee ‒ ohvriabi veebileht, kus on võimalik saada chat'is nõustamist
https://seksuaaltervis.ee/info/14poleokei ‒ Eesti seksuaaltervise liidu infoleht eeskätt noortele
www.lasteabi.ee ‒ lasteabi veebileht, kus on võimalik saada chat'is nõu
https://eadse.ee/vihjeliin ‒ abiks spordivaldkonnaga seotud teemade puhul
Tugigrupp täiskasvanutele, keda on lapsena väärkoheldud:
MTÜ Eesti SV tugigrupid. E-post: [email protected]
Kriisiabikeskused
Juba viis aastat on Eestis tegutsenud seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK):
Kui seksuaalvägivalla juhtumist on möödas vähem kui 7‒8 ööpäeva, soovitame pöörduda alati lähimasse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või helistada ohvriabi kriisitelefonile 116 006 abi ja nõu küsimiseks.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid asuvad neljas Eesti piirkonnas, suuremate haiglate juures:
- Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Sõle 23, Tallinn;
- Ida-Viru Keskhaiglas, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve;
- Pärnu Haiglas, Ristiku 1, Pärnu;
- Tartu Ülikooli Kliinikumis, Puusepa 8, Tartu.
Keskused on alati avatud ning abi on tasuta. Pöörduda võivad kõik inimesed olenemata soost või vanusest