Kui suur peavalu oleks EOK-le võistlusratsu Tokyosse lähetamine?
Kuna Euroopast Jaapanisse sõit on kulukas ettevõtmine ka inimeste jaoks, rääkimata hobuste transportimisest sinna, võtsime Eesti olümpiakomiteega (EOK) ühendust, et saada selgust, mida meie ratsutaja olümpiale pääsemine EOK-le rahaliselt tähendaks. EOK spordidirektor Martti Raju selgitas, et teatud lisakuludega tuleks arvestada, kuid need pole kaugeltki nii suured, kui esmapilgul võiks arvata.
„Hobused kogutakse Euroopas ühte kindlasse kohta kokku ja siis viib transpordilennuki tšarterlend loomad Jaapanisse, ise siin midagi aretama ei pea,“ rääkis Raju. „Selle lennu organiseerib olümpia ratsutamisvõistluse orgkomitee koostöös rahvusvahelise ratsaspordiliiduga ja see on võistlejatele tasuta. Nii on seda organiseeritud juba ka varasematel olümpiatel.
Meie mureks on transportida hobune sinna, kust tšarterlend väljub ning hiljem, kui hobused on Jaapanis ette nähtud aja karantiinis ära viibinud, toimetada ta võistluspaika. Seal on mingid kulud, aga need pole sellised, mille eest saaks uue hobuse osta. Teine asi oleks siis, kui peaks ise tšarterlennu võtma, aga seda pole vaja, selle organiseerivad korraldajad.“
Kui teiste alade puhul on ette nähtud n-ö üldine sportlasi abistavate taustajõudude kvoot, mille sees tuleb opereerida, siis ratsutamine on olümpial erandala staatuses ehk seal on kindel, et lisaks ratsutajale ja hobusele peavad olümpial kohal olema ka veterinaar, tallimees ja hobuse omanik. „Ühe sportlasega avanevad need kohad – selles suhtes omamoodi asi ja päris põnev,“ märkis Raju.
Eesti ratsutajad pole varem olümpiale pääsenud, seega leiaks Ellermanni ja Donna Anna võimalik olümpiakoht ka väärika paiga Eesti spordiajaloos.
View this post on Instagram
Kommentaarid (0)