TASUMISE TUND: 2002. aasta märtsi lõpus pidasid Eesti ja Venemaa A. Le Coq Arenal mälestusväärse maavõistluse. Venemaa fännid tõmbasid tribüünil lahti plagu „2002. Hozjainõ vernulis. 1940.“ ehk „2002. Peremehed tulid tagasi. 1940.“, ja põletasid Eesti lippu, kuid Andres Operi 87. minuti väravast võttis 2 : 1 võidu Eesti.Foto: Jarek Jõepera
2. juuni 2021, 08:06
Loobudes jalgpallist tõmbas eestlane piiri enda ja vallutaja vahele (3)
Jalgpalli taandareng annekteeritud Eestis oli spordipoliitiliste otsuste kõrval seotud ka eestlaste kartuse ja soovimatusega tegeleda aladega, mida harrastasid mujalt NSV Liidust siia tulnud immigrandid. Eestlased vältisid avalikus ruumis kontakte vallutajamentaliteeti evinud slaavlastega, selgub hiljuti kaitstud doktoriväitekirjast.
Eesti on maailmas erakordne riik, sest kusagil mujal pole jalgpall nii selgelt kaotanud oma juhtivat kohta teiste spordialade seas. Kahe maailmasõja vahel valitses spordialade kuningas ka Eestis nii harrastajate ja publiku arvu, alaliidu majandusliku võimekuse kui ka meedias kajastatuse poolest. Ajakirjanduses oli jalgpalliga võrdväärne vaid kergejõustik tänu suurele välisuudiste osakaalule.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid