VIDEO | Eesti mehe kannatused jäähokiväravas: soojendusharjutused võtavad läbi ja koordinatsioon on olematu

Jäähoki on üks maailma kiiremaid sportmänge, kus sündmused vahetuvad nii väledalt, et teinekord on isegi kogenud silmal raske kõike hoomata. Visuaalselt kõige põnevamad karakterid on väravavahid ja pealtnäha on nende elu kõige staatilisem. Õhtuleht läks külla Eesti ainsale ainult väravavahtide treenimiseks mõeldud klubile IRBIS Hockey Goalie Academy ning uuris, kui raske või kerge on puuriluku töö praktikas tegelikult.

„Väravavahi töö on väga keeruline, sest oled kogu aeg pinges. Mina tahtsin väga väravas mängida, aga mind pandi jääle,“ sõnas väravavahikooli projektijuht Anton Gurtovoi mulle riietusruumis, kui endale umbes seitsmekilost varustust selga ajasin. Tegelikult mind küll aidati, sest ise ma jäänukski pusima, aga üldiselt olin üsna veendunud, et saan jääl oma ülesannetega hakkama. Värav on ju väike, ise olen üsna pikka kasvu ja varustus annab suurusele veelgi juurde. Mis saaks valesti minna?

Üsna kiiresti sain aru, et saab, ja kohe väga palju. Olen mingil algtasemel jäähokit mänginud ja aeg-ajalt satun praegugi mõnda harrastajate punti litrit taga ajama, aga no pagan, väravavahi kostüümis on isegi uisutamine, rääkimata erinevatest harjutustest, kordades raskemad.