Viimati kõlas Eesti hümn olümpial 2008. aastal Pekingi kergejõustikustaadionil, kus kulla sära nautis Gerd Kanter, kuni nüüd kordasid saavutust epeenaised Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrich.
Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti võitnud kaheksa kulda. Kaks korda on poodiumi kõrgeimail astmel käinud Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpalu. Erika Salumäe võitis oma esimese kulla Nõukogude liidu värvides, teise aga juba Eesti lipu all, mis tõmmati Barcelonas vardasse tagurpidi. Kui lisada siia nimistusse ka Erki Noole 2000. aasta triumf kümnevõistluses, siis ongi taasisesevunud riigi kullad ette loetud.
Enne Tokyo olümpiat oli meil naissoost olümpivõitjaid kolm: Svetlana Tširkova-Lozovaja, Salumäe ja Šmigun-Vähi. Nüüd on see number seitse! Palju õnne kogu Eesti rahvale!
Kõik Eesti olümpiavõitjad:
1920 Alfred Neuland, tõstmine
1924 Eduard Pütsep, Kreeka-Rooma maadlus
1928 Voldemar Väli, Kreeka-Rooma maadlus
1928 Osvald Käpp, vabamaadlus
1936 Kristjan Palusalu, Kreeka-Rooma maadlus
1936 Kristjan Palusalu, vabamaadlus
1952 Johannes Kotkas, Kreeka-Rooma maadlus
1964 Ants Antson, kiiruisutamine
1968 Svetlana Tširkova-Lozovaja, vehklemine
1972 Jüri Tarmak, kõrgushüpe
1972 Jaan Talts, tõstmine
1972 Svetlana Tširkova-Lozovaja, vehklemine
1976 Aavo Pikkuus, jalgratta maanteesõit
1980 Jaak Uudmäe, kolmikhüpe
1980 Ivar Stukolkin, ujumine
1980 Mait Riisman, veepall
1980 Viljar Loor, võrkpall
1988 Erika Salumäe, jalgratta trekisõit
1988 Tiit Sokk, korvpall
1992 Erika Salumäe, jalgratta trekisõit
2000 Erki Nool, kümnevõistlus
2002 Andrus Veerpalu, murdmaasuusatamine
2006 Kristina Šmigun-Vähi, murdmaasuusatamine
2006 Kristina Šmigun-Vähi, murdmaasuusatamine
2006 Andrus Veerpalu, murdmaasuusatamine
2008 Gerd Kanter, kettaheide
2020 Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis ja Irina Embrich, vehklemine
Kommentaarid