Olümpia

ÕL TOKYOS | Maratoonar Nurme täitis oksendamise kiuste eesmärgi, Fostil viskas pulsi kiiresti punasesse (9)

Mart Treial, Tokyo, 8. august 2021 05:49

Tiidrek Nurme oli põhjust pärast olümpiamaratoni naeratada, Roman Fostil mitte nii väga.

Foto: Karli Saul

Eesti sportlaste etteasted Tokyo olümpiamängudel on nüüd tehtud. Viimasena sukeldusid võistlustulle maratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti, kes said vastavalt 27. ja 68. koha. Pealinnast ümmarguselt 1100 kilomeetirt põhja pool Sapporos toimunud jooksu lõpetas 106 startijast 76.

Eestlase püsisid ühes tempos kümmekond kilomeetrit, kuid 15 km vaheajapunktis oli Fosti jäänud Nurmest 24 sekundiga maha. Edasi vahe aina kärises. Kohtade mõttes tõusvas joones lipanud Nurme ületas lõpujoone ajaga 2:16.16, suure osa distantsist 90. koha kandis püsinud Fosti kell läks kinni 2:25.37 peal.

„Mõtlesin, et koht TOP30 seas on ülikõva saavutus, aga 27. kohaga olen oma eesmärgi täitnud,“ sõnas Nurme pärast võistlust rahvusringhäälingu reporterile, kes jagas lahkelt eestlaste kommentaare ka teistele väljaannetele. „Muidugi sisimas tahtsin veel enamat, aga see, mis lõpuks rajal välja tuli, oli isenägu. See oli omamoodi väljakutse.“

Jooksu enda kohta sõnas ta nii: „Alguses läksin hästi rahulikus tempos, mis oli igati õige otsus. Oli väike grupp, kellega sai koos joostud. Eeldasin, et need, kes minuga koos olid, tulevad hiljem kaasa ja jooksevad möödagi. Aga 15. kilomeetri peal vaatasin, et mehed lasevad aeglast tempot edasi. See tähendas seda, et alates 15 kilomeetrist töötasin üksinda, omas tempos möödusin meestest. Vahepeal tuli Kanada mees mulle selg ees vastu, kellega sai kümmekond kilomeetrit koos joostud.

Probleemid tekkisid 27. kilomeetril, mil keha ei tahtnud enam vedelikku omaks võtta. Oksendasin seda välja. Iga kord kui lonksu võtsin, tuli see tagasi koos maksapistetega. Õnneks suutsin rahulikuks jääda ja selle ära kannatada kõigi nende väljakutsete keskel. 35. kilomeetril oli jalg suhteliselt pehme, aga jõudu nii palju oli, et meestest mööduda. Mul on hea meel, et viimastel kilomeetritel möödusin mõnedest meestest, kes on ju minust kolm-neli minutit kiiremad mehed. Olla täna olümpiamängudel 27. on minu jaoks suur saavutus.“

Tiidrek Nurme ja kanadalane Ben Preisner, kes sai lõpuks 46. koha.

Foto: Karli Saul

Fosti tõdes, et jooks tuli raskelt. „Strateegia oli selline, et 15. kilomeetri peal alustada. 10 km suutsin nii hoida, siis vaatasin, et pulss on ikkagi kõrge – kohe alguses oli punases, mis on maratonis väga vale. Tuli vaadata, kuidas organism peab ja hoida sellist tempot, mida hoida annab. Kuna ikkagi see kuumus andis tunda kehvema seisu pealt rohkem, siis hakkas vaikselt tempo langema. Midagi polnud teha, tuli lõivu maksta.

Miks see nii läks? Ma arvan, et see kadalipp siia oli minu jaoks keeruline. Täites olümpianormi aprillikuus ära, ei taastunud ma sellest maratonist täielikult ära. Väsimus jäi kontidesse ja täna oli seda rajal näha. Kõige tähtsam on see, et olen üle finišijoone. Ma olen ikkagi rõõmus, et olen olümpiamaratoni lõpetanud ja mul on au olla selles seltskonnas. Muidugi on kahetised tunded, et pole täitnud oma eesmärki olla esimeses pooles, kuid selline on elu praegusel hetkel.“

Roman Fosti koos taanlase Thijs Nijhuisiga, kes finišeerus 70ndana.

Foto: Karli Saul

Olümpiavõit läks oodatult Keeniast päris maailmarekordimehele Eliud Kipchogele, kes läbis 42,195 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 2:08.38. Hõbeda võitis Somaalias sõndinud, kuid 6aastaselt Hollandisse kolinud ja seda riiki esindav Abdi Nednageeye ajaga 2:09.58 ja pronksi saab kaela samuti Somaalias sündinud, ent Belgia lipu alla võistlev Bashir Abdi. Tema aeg oli 2:10.00.

Esikümme (kliki pildil):