Urmas Sõõrumaa kinkis president Kersti Kaljulaidile EOK vehklemisplakati - kuhu olid lisatud meie epeepiigade võidetud kuldmedalid!
Video: Martin AhvenÕL VIDEO | Urmas Sõõrumaa poliitikute plaanist spordiraha kärpida: kullavõitjatelt võetakse ära sama protsent, mis keskpärastelt kinodelt (7)
Urmas Sõõrumaa jaoks olid Tokyo olümpiamängud elu viiendad. „Ma olen alati tagasi tulnud medaliga,“ nöökis ta sõudjat Tõnu Endreksoni, kelle karjääri saldoks jäid viis olümpiafinaali ja kaks medalit.
Nali naljaks, Eesti Olümpiakomitee president tegi suure kummarduse kõigi sportlaste ees, kes koroonamängudel käisid. „See ei olnud ainult võistlemine spordirajal, vaid elus üldse,“ ütles ärimees. „Tihtipeale olümpiamängudel jääb see tunne, et mis siis seal ikka on: üks matš ja juba veerandfinaal, teine, poolfinaal või medal, konkurentsi nagu polegi. Aga me tihtipeale ei märkagi, et 50-60 maad üldse ei saanudki sinnani. Me pidime neid kõiki eelnevalt võitma.“
Tugevalt vihjab Sõõrumaa epeenaiskonnale, kes tuli olümpiavõitjaks kaheksa naiskonna konkurentsis. Meie nelja vehkleja pakutud emotsioon… See on unustamatu televaatajate jaoks ja ka kõigile, kes olid tol hetkel saalis – sealjuures nii siinkirjutaja kui Sõõrumaa ise. Kuidas tagada aga nende emotsioonide jätkukindlus?
„Ma arvan, et siin tuleb tegelikult valitsejatega võtta ette tõsine jutuajamine. Me ju tegelikult nägime kõik, kui tähtis sport on. Kui hädavajalik on neis keerulistes tingimustes tänapäeval sport, kui suur palsam Eesti inimeste hingele,“ nentis Sõõrumaa.
Õhtuleht kirjutas alles hiljuti, kuidas poliitikud lähevad Eesti olümpialootuste rahastamise kallale: ära kaotatakse hasartmängumaksust spordile garanteeritud summad ja edaspidi käib kogu toetamine riigieelarvest. Praegu lubatakse summat isegi suurendada, aga kes teab, milline on tulevik…
Sõõrumaa toob välja väga selge seose: kui praegu on mingi konkreetne summa (loe: protsent maksulaekumiselt) vähemalt seaduse tasemel kirjas, siis edaspidi käib kogu rahastamine läbi riigieelarve arutelude. Suuresti käib jutt Team Estonia projektist, kuhu kulub praegu kolm miljonit eurot aastas, aga EOK ja kultuuriministeerium loodavad seda kahekordistada. Ideega ujutakse pahatihti vastuvoolu.
„Ma usun, et meie valitsejad tegelikult mõtlevad, et meie tulevik on rahastatud ja roosiline. Aga vaadake igasügisest riigieelarve arutamist. Me kõik täna veel mäletame seda spordiedu, meie vehklejate võite, 400 meetri tõkkejooksu finaali… Ja juba sel sügisel oleme oma Team Estoniaga täpselt samal eelarvereal keskpäraste kinodega. Tõmmatakse maha protsente igalt poolt täpselt sama lauaga. Lähenemine on üheülbaline,“ ütles Sõõrumaa.
Praeguse EOK presidendi esimesed kaks OM-visiiti olid ärimehena, spordi toetajana. Kuidas on üle 13 aasta tulnud olümpiavõidu valguses lood erasektori panustatud summadega? „Igasugune edu toob juurde. Eraraha olemine spordis on emotsionaalne ja isiklik kontakt. Mida rohkem on Eesti inimestel raha, seda rohkem tuleb seda ka sporti,“ hindas Sõõrumaa. „Meil on igivana ütlemine, mis tuleb minu meelest natukene poliitikute poolt, et müüme ettevõtted ära, kapitalil pole rahvust. Aga unustatakse ära, et kapitali omanikul on rahvus.“
Tõlkes: mida rohkem on ettevõtteid Eesti inimeste käes – ja Sõõrumaa rõhutusel käib siin jutt ka riigifirmadest, mille spordi toetamine keelati ära 2017. aastal – seda rohkem panustatakse ka Eesti võitudesse.
Kommentaarid