Keiso Pedriks tegi vägeva tõkkesprindi, kuid tilk tökatit meepotis oli liiga tugev tuul

Meeste 110 meetri tõkkejooksus tuli Pedriks ajaga 13,62 teiseks. Andrei Nazarovi õpilane läbis võistlusmaa täpselt sama kiirelt nagu Tarmo Jallai Eesti rekordit püstitades, paraku puhus tema soorituse ajal lubatust natuke tugevam pärituul (+2,8 m/s). Esikoha napsas valgevenelane Vitali Parhhonka, kelle tulemus oli 13,60.

„Alguses oli tablool aeg 13,55,“ jutustas Pärnust pärit Pedriks. „Siis mõtlesin, et mu tulemus on 13,58 või 13,59. Kui nägin ametlikku aega, tundsin esimese hooga kerget pettumust. Kahju, et tuul oli lubatust pisut tugevam. Täna olid muidu kõik tingimused olemas, et Eesti reksist kiiremini joosta.“

Pedriks ütles, et tahab Jallai tippmargist veel tänavu jagu saada. „Vorm on hea ja hooaega tuleb pikendada. Peab vaatama, kus on mõni korralik võistlus. Vahepeal jooksin trennis tõkkeid vähem ja läbisin lõike. Tundub, et see tuli kasuks. Kiirus on praegu elu parim,“ sõnas 27aastane sportlane.

Meeste 300 meetri jooksus triumfeeris Rasmus Mägi Pärnu staadioni rekordiga 32,89. Marek Niidule kuuluv Eesti rekord on 32,24. Teiseks tuli Karl Robert Saluri, kelle aeg oli 33,95. Kolmandana lõpetanud Sten Ander Sepp sai kirja 34,17.

Mägi möönis, et pärast Tokyo mänge oli keeruline hooaega jätkata. „Olümpia jätab ikka päris suure jälje,“ arutles 29aastane sportlane. „Mõnes mõttes on olnud raske, aga ma ei tahtnud hooaega lõpetada. Tänane võistlus oli sujuv üleminek.“

Augusti lõpus osaleb Mägi 400 meetri jooksus ja siis keskendub jälle trumpalale ehk 400 meetri tõkkejooksule.

Meeste 100 meetri jooksu võitis Karl Erik Nazarov, kelle tulemus oli 10,43. Teiseks tuli Karl Robert Saluri 10,71ga. Pärast etteastet otsustas Nazarov 300 meetrist loobuda, sest reie tagakülg andis natuke tunda. „Ma ei tõmmanud jalga ära, kuid ei taha riskida,“ lausus Liivi Eeriku õpilane.

Meenutagem, et vahetult enne noorsooklassi EMi tabas Nazarovit reie tagakülje vigastus. „Proovisime teatevahetusi ja ühel hetkel käis jalas väike plõks,“ meenutas ta tagasilööki. „Läksin kohe uuringutele ja targemad inimesed ütlesid, et selle jalaga pole EMil midagi teha.“

Nazarov võttis aja maha ja puhkas. „Nagu näha, olen nüüd saavutanud samasuguse vormi kui enne vigastust,“ arutles sportlane, kelle 100 meetri tippmark on 10,42. „Talvise hooaja põhjal võib öelda, et üks samm on suvel tegemata jäänud.“

Märtsi alguses jõudis Nazarov sise-EMil sprindis finaali. „Tahan tänavu veel paar korda võistelda. Tunnen, et vorm on hea. Ei tea, kas suudan oma rekordit parandada, aga võistelda on vaja ja võistelda mulle meeldib.“

Pärast suve hakkab Nazarov treenima sisehooajaks. „Valmistun sprindiks, kuid tahan näha sedagi, milleks ma tõkkesprindis suuteline olen. Väljas ma seda ala vigastuste tõttu proovida ei saa.“

Meeste odaviske võitis valgevenelane Pavel Mialeška tulemusega 81.45. Parim eestlane oli Ergo Tamm, kes sai kirja 68.52.

Meeste 10 000 m jooksus krooniti Eesti meistriks Kaur Kivistik (29.38,91), hõbeda sai Leonid Latsepov (29.42,22) ja pronksi Karel Hussar (29.45,57). Kõik mehed püstitasid isikliku tippmargi.

Naiste 300 meetri jooksus ihkas Marielle Kleemeier purustada Maris Mägile kuuluva Eesti rekordi 37,95. Paraku jäi tal sellest 35 sajandikku puudu. Naiste kaugushüppe võitis Aet Laurik 6.31ga.

Naiste 800 meetri jooksu võitis Eesti meister Kelly Nevolihhin, kes läbis kaks staadioniringi ajaga 2.12,14.

Naiste 100 meetri jooksu võitis Kristin Saua, kes läbis staadionisirge ajaga 11,89. Täpselt sama tulemusega tuli teiseks valgevenelanna Svetlana Parhhonka. Eesti seitsmevõistluse rekordi omanik Grit Šadeiko lõpetas ajaga 12,00 kolmandana.

Meeste kuulitõuke võitis valgevenelane Dmitri Karpuk tulemusega 20.14. Eesti parim oli Jander Heil, kes lennutas seitsmekilose raudmuna 17 meetri ja 88 sentimeetri kaugusele.

„Ma pole kolm kuud saanud korralikult kuuli tõugata. Tegin kevadel viimases laagris seljale liiga,“ rääkis Heil, miks tulemus on isiklikust rekordist kaks meetrit viletsam.

Meeste kaugushüppe võitis lätlane Janis Leitis tulemusega 7.51.

Võistlus on alanud ja naiste 10 000 meetri jooksus liigub Jekaterina Patjuk kindlalt Eesti meistritiitli suunas. Nii, 38aastane sportlane noppis kuldmedali ajaga 34.11,39.

Patjuki treener Harry Lemberg ütles, et hoolealuse hooaeg jätkub veel kaua. Detsembri alguses kavatseb visa jooksja head tulemust püüda Hispaanias Valencia maratonil.

Patjuk lõi rivaale nii-öelda pika puuga. Eesti meistrivõistluste hõbemedali võitis Pille Hinn 36.16,94 ja pronksi Kaisa Kukk 36.50,66ga.

Enne võistlust

Harva kavas oleval alal ehk 300 meetri jooksus kuulub Eesti rekord Marek Niidule, kes läbis seitse aastat tagasi Itaalias distantsi ajaga 32,24. Pärnus pakuvad Mägile konkurentsi Karl Erik Nazarov ja Karl Robert Saluri. Nazarov ja Saluri teevad kaasa ka 100 meetri jooksus.

Naiste 300 meetri jooksus sihib Maris Mägile kuuluvat Eesti rekordit 37,95 Marielle Kleemeier, kes on tänavu seda tulemust juba korranud. Naiste kaugushüppes peaksid esikoha pärast võitlema Tähti Alver ja lätlanna Mara Griva.

110 meetri tõkkejooksus loodab hea aja saavutada Pärnust tuule tiibadesse saanud Keiso Pedriks, kelle isiklik rekord on 13,71. Täieliku õnnestumise korral võib ta jagu saada Tarmo Jallaile kuuluvast Eesti rekordist 13,62.

Odaviskes jagavad ilmselt poodiumikohad Läti 80 meetri mehed: Rolands Strobinders (isiklik rekord 85.07), Patriks Gailums (81.91) ja Janis Svens Griva (81.85).

Pärnus selguvad ka Eesti meistrid 10 000 meetri jooksus. Naistest on medalisoosikud Jekaterina Patjuk, Kaisa Kukk ja Olga Andrejeva ning meestest Kaur Kivistik, Leonid Latsepov ja Karel Hussar.