Kuigi spordipettus ei ole Eestis kuritegu, ei välista see siiski Austria poolt Euroopa vahistamismääruse väljaandmist ja Andrus Veerpalu Austriale kriminaalmenetluseks loovutamine jääks maakohtu kohtuniku otsustada, kommenteerib Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter endise suusatähe juhtumit, kus ta ei ilmunud sel nädalal Innsbrucki maakohtus kohtuprotsessile.
Kui kohtusse oodatud isik ise Austriasse kohtusse välja ei jõua, siis Eestist kellegi Austriasse kohtu alla saamiseks võib kasutusele tulla Euroopa vahistamismäärus. „Sellist vahistamismäärust saab välja anda Euroopa Liidu 2002. aasta raamotsuse alusel. Nii Eesti kui Austria suhtes on see raamotsus kohaldatav,“ selgitab Jaan Ginter.
Tavaliselt antakse Euroopa vahistamismäärus välja juhtudel, kus käsitletav kuritegu on karistatav mõlema riigi seaduste alusel. „Andrus Veerpalu süüdistatakse Austrias spordipettuses, mis on Austrias karistatav kuni kolmeaastase vangistusega. Eestis aga spordipettus ei ole kuriteoks tunnistatud. See siiski ei välista Austria poolt Euroopa vahistamismääruse väljaandmist,“ räägib Ginter.
Kuid kuna spordipettus ei ole Eestis kuritegu ja spordipettus ei ole ka selles kuritegude loetelus, mis 2002.aasta raamotsuse kohaselt on Euroopa vahistamismääruse kohustusliku täitmise aluseks, siis Eesti ei oleks sellise vahistamismääruse puhul kohustatud seda täitma. „Seega jääks Andrus Veerpalu Austriale kriminaalmenetluseks loovutamine maakohtu kohtuniku otsustada. Sellise otsuse tegemisel kohtunik ilmselt lähtuks spordipettuse kuriteona karistamise põhjendatusest ning sellest kuivõrd eesti peab Austriaga kriminaalmenetluse alast sujuvat koostööd oluliseks.“
Veerpalu süüdistatakse spordipettusele kaasaaitamises. Täpsemalt on olümpiavõitja kohtu ette viinud patt, et ta andis 22. veebruaril 2019 dopinguarsti Mark Schmidti abilisest isale Ansgardile oma hotellitoa võtme, et too saaks seal Poltoraninile veredopingut manustada.
Kommentaarid