ROK peatas koroonat peljanud riigi liikmelisuse ega lase selle esindajaid taliolümpiale (1)

Samm võeti vastu kuna Põhja-Korea ei osalenud suvel Tokyo olümpial. Kehtestatud meetmed kestavad kuni 2022. aasta lõpuni, kuid ROKi president Thomas Bach ütles, et juhatus jätab endale õiguse peatamise kestus oma äranägemise järgi üle vaadata. 

Bach kinnitas, et Põhja-Korea rikkus olümpiahartat, kuna ei täitnud oma kohustust saata sportlasi Jaapanis toimunud mängudele. ROKi juhi sõnul jäeti sportlastele siiski tagauks avatuks, sest nad saavad osaleda olümpialipu all, aga mitte oma riigi esindajatena, vahendab portaal Inside the games.

„Oleme alati seisukohal, et sportlased ei tohiks kannatada oma olümpiakomiteede ega ametnike valede otsuste all. Nii et jätame selle ukse lahti, kui sportlane või sportlased peaksid taliolümpiamängudele kvalifitseeruma,“ lisas Bach.

Põhja-Korea olümpiakomitee ütles suvel, et nad ei sõida Tokyosse, kuna on mures koroonapandeemia pärast. Sellega olid nad ainus ROKi liige, kelle atleedid Jaapanis ei võistelnud.

ROKi täitevnõukogu ütles avalduses, et Põhja-Korea olümpiakomitee lükkas süstemaatiliselt tagasi nende kinnitused, et mängud on turvalised, samuti polnud nad huvitatud oma sportlaste vaktsineerimisest. 

„Kogu protsessi vältel said nad sõna, aga said ka väga selged hoiatused oma positsiooni tagajärgede kohta,” teatas ROK, kes ühtlasi kinnitas, et Põhja-Korea kaotas õiguse rahalisele toetusele, mis peeti sanktsioonide tõttu kinni. „Neil pole liikmelisuse peatamise ajal õigust saada ROKilt mingit abi ega tuge.“

Kogu teema taga on loomulikult ka suurem pilt, sest Tokyo olümpial kavatsesid Lõuna-Korea ja teised riigid, sealhulgas Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, Põhja-Koreaga dialoogi astuda. Viimase suhted läänega on viimastel aastatel olnud pingelised, eriti tuumaprogrammi ja raketikatsetuste tõttu. Veel 2018. aastal olümpiamängude avatseremoonial marssisid kahe Korea riigid sportlased koos areenile.