MÄNGUHOOS: alates 2017. aasta kevadest saavad Eesti lapsed viimaks veepallitrennis käia, kuid ainult Harjumaal. Mujal lihtsalt pole kedagi, kes alaga tegeleks.
Foto: Mikhail YekimMis toimub Eesti veepallis? „Suurt si**agi ei toimu.“
Eesti veepall on üks kummaline nähtus. Meil on 1980. aasta olümpiavõitja Mait Riisman, kes tähistanuks täna 65. sünnipäeva, ja 65+ vanuseklassi veteranid tulid aastal 2017 maailmameistriks, aga tegelikult vaagub ala juba aastakümneid hinge nagu haavata saanud hüljes. Õhtuleht võttis uurida, mis Eesti veepallis toimub.
„Suurt si**agi ei toimu,“ ütleb Kristjan Jääts (40), kunagine Soome meister, toonil, millest võib välja lugeda pettumust. „Probleem on selles, et mängijaid pole, sest nad ei saa kuskil harjutada. Kõik ujulad tehakse koolide juurde, sest õppeprogrammis on sees, et lapsed peavad ujuma. See on väga teretulnud, aga probleem on, et basseinid on madalad. Madalas jällegi ei saa veepalli mängida (reeglite järgi ei tohi jalad põhja ulatuda – M. T.).
Kommentaarid (0)