KOMMENTAAR | Jalgpalliliidu juudaseeklid ehk Mõnus preemia vaktsiinipõlgurile

Probleemi kitsam olemus peitub selles, et vastavalt vabariigi valitsuse otsusele on alates esmaspäevast lubatud treenimine ja võistlemine vaid neil täiskasvanutel, kes on koroonaviiruse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud või selle vastu täielikult vaktsineeritud. Erand tehti vaid meistrisarjadele ja koondistele, ehk seal koroonapassi ei nõuta.

Probleemi laiem olemus on aga selles, et madalamates liigades on küllalt jalgpallureid, kes pole lasknud endale seni vaktsiinisutsu teha ning see tähendanuks omakorda seda, et seal pääsenuks platsile vaid koroonapassiga vutimehed. EJLi arvates olnuks see aga sportlikus mõttes ebaõiglane ja nii otsustatigi madalamad liigad pausile panna.

Aga et esiliigas jagatakse välja kohad jalgpalli meistrisarja ehk see on „seotud Premium liiga ja selle oluliste sportlike ja majanduslike tähendustega,” nagu ütles täna välja saadetud pressiteates jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, leiti ikkagi omapärane JOKK-skeem, et esiliiga lõpuni mängida.

Nimelt on uutes koroonaregulatsioonides sees punkt, mille järgi on erand (ehk siis koroonapassi mitte nõudmine) võimalik teha neile madalamal tasemel mängivate võistkondade sportlastele, kellel on spordiorganisatsiooniga töösuhe. Ja nii saigi jalgpalliliit täna raporteerida: „Esiliiga kuus iseseisvat klubi sõlmivad lepingud 16 parima mängija hulka kuuluvate täiskasvanud jalgpalluritega sõltumata nende koroonastaatusest kuni hooaja viimase mänguni jalgpalliliidu toel.“.

Et klubidel endil vaevalt sellist raha käes on, et 16 lepingut päeva pealt kinni maksta, ei saa see „jalgpalliliidu toel“ tähendada muud kui seda, et need kuue klubi 16 ehk kokku 96 mängijat on hooaja lõpuni EJLi palgal.

Teisipäeval andis esiliiga lõpus vireleva Tartu JK Welco tegevjuht Edgar Leht Õhtulehele kommentaari, mis väärib, et seda antud kontekstis veelkord välja tuua.

„Minu arvamus on, et mängijatel on nüüdseks olnud ca pool aastat aega end vaktsineerida,“ lausus Leht. „Kes seda teinud ei ole, on võtnud teadliku riski, et mingi hetk ta võibolla ei mängigi ja vaatab kodus telerist, kuidas teised seda teevad. Nii nagu näiteks Kyrie Irving NBAs. Jalgpalli mängimine pole füsioloogiline vajadus ja kui inimene pole ühiskonnas kehtivate reeglitega nõus, siis tuleb teda kaitsta ja eelkõige iseenda ning omasuguste eest.“

EJLi otsus teha pundist jalgpalluritest kunstlikud profimängijad, selleks et üks jalgpalliliiga saaks hooaja lõpuni mängida, mõjub üha suurematel temperatuuridel podiseva koroonakatla kontekstis ühelt poolt küsitava, teiselt poolt aga lihtsalt silmakirjaliku sammuna. Kas spordiorganisatsiooniga töösuhet kinnitav leping muudab vaktsineerimata jalgpalluri viirusele vähem vastuvõtlikuks?  – Aga just selline mulje võib jääb jääda Pohlaku eelpoolmainitud pressiteates öeldud lausest: „Pidasime nõu alaliidu juhatuses ja klubidega ning leidsime lahenduse, et esiliiga hooaja lõpp ära mängida viiruseohu mõttes turvaliselt (minu paksendused – K.K.) ja sportlikult võrdsetel tingimustel.“

Kordame üle, et seda saagat poleks üldse olnud, kui a) piisavalt palju esiliiga jalgpallureid oleks vaktsineeritud; või b) EJL oleks võtnud seisukoha, et vaktsineerimine või mittevaktsineerimine on iga jalgpalluri isiklik asi, kuid sõltuvalt riigi tasandilt tulevatest regulatsioonidest peavad nad arvestama võimalusega, et mingil hetkel jalgpalli mängida ei saa. Kas see on sportlik või mitte, pole siinkohal absoluutselt primaarne küsimus.

Nüüd on aga nii, et vaktsineerimata jalgpallurid, kelle tõttu antud olukord tekkida saigi, võivad nahkset muna rahulikult edasi veeretada ja saavad ootamatul kombel selle eest palkagi, et mitte öelda preemiat. See summa ei ole ilmselt küll väga suur, kuid minu soovitus oleks, et kui mittevaktsineeritud vutimees EJLi eurod kätte saab, võiks ta need aumehena annetada eesliinil töötavate meedikute heaks. Kas seejärel minna ka vaktsineerima või mitte, otsustagu igaüks juba ise.