Saku naised andsid vägeva lahingu, aga Florat troonilt ei kukutatud (1)

Viimasel kolmel aastal krooniti FC Flora Eesti meistriks juba mitu vooru enne hooaja lõppu. Tänavu on aga olnud Eesti naistevuti ladvik tihedam kui varem – esimese vasaksirge sai Flora sisse juba hooaja eel, kui ise oldi hädas õhukese koosseisu ja vigastustega ning superkarika võitis mullune hõbe Tallinna Kalev.

Mida hooaeg edasi, seda paremini saadi enda mäng käima. Triumfeeriti järjekordses karikasarjas ning kaks esimest liigamängu võideti Saku Sportingu vastu seisuga 4 : 0 ning 4 : 1. Saku kellelegi teisele tänavu punkte loovutanud ei olegi, Flora aga libastus korra maikuus võõrsil Põlva Lootose vastu, kus jäi seisuks 0 : 0. Kui esimeses tosinas omavahelises mängus ei suutnud Saku naised kordagi Florat võita, siis augustis teeniti 1 : 0 võit, mis tagas meile põnevuse hooaja lõpuni. Viimasele voorule mindi vastu seisus, kus Floral oli kirjas 64 ja Saku Sportingul 63 punkti.

Viimase vooru eel oli meistriliigas koondisemängudest tingitud pikem mängupaus. Kuivõrd koondisega liitusid Kelly Roseni ja Getriin Strigini näol vaid kaks Flora mängijat, siis said teised põhimängijad meistriliiga parima väravaküti Lisette Tammikuga eesotsas finaalmänguks põhjalikumalt valmistuda. Sportingust tegi võistlusreisi Prantsusmaale ja Walesi kaasa koguni neli mängijat.

Finaal sai vägeva alguse

Kuigi ametlikult ja de jure oli tegemist lihtsalt meistriliiga 24. vooru kohtumisega, siis sisuliselt leidis Sportland Arenal aset naiste meistriliiga finaal, kus viigist piisas Florale. Mäng oli ka igati finaalivääriline, kui juba esimesel minutil teenis Lisette Tammik Florale penalti, mille ise ka võrku rammis. Aga eduseis püsis vaid loetud minutid, kuni Grete Daut kavalalt palli Getriin Striginist mööda veeretas.

Kuniks püsis viigiseis, siis oli Saku tiitlist vaid ühe värava kaugusel, aga nende elu läks oluliselt raskemaks teise poolaja alguses, mil Tammik teise penalti tõrjus. Pärast konsulteerimist Mari Liis Lillemäega lähenes penaltipunktile just Tammiku noorem kolleeg. Kuigi suurepärase esituse teinud Keiti Kruusmann aimas taas suuna ära, siis kindlustas Lillemäe värav FC Florale neljanda järjestikuse Eesti meistritiitli. Sakule oli teine koht siiski klubi ajaloo parim tulemus.

„Viimati oli nii hea tunne vist siis, kui tuli esimene tiitel,“ kommenteeris Soccernet TV otseülekandes FC Flora peatreener Aleksandra Ševoldajeva. „Teised kaks tulid natuke varem ja viimane mäng oli natuke rahulikum. Ikka keriti seda pinget! Meil on koosseisuga olnud tänavu probleeme ja mitu mängijat on puudu, kes alguses olid. Aga see näitab meie sisu ja sügavust.“

Saku Sportingu peatreener Jan Harend: „Oleks tahtnud saada tänasest mängust kätte natuke rohkem ja ei jäänud head tunnet. Kahe penaltiga mängu kaotada on nukker, aga vastasele tuleb au anda. Nad tegid oma kodutöö väga hästi ära ja meil oli keeruline. Kogu hooajaga võib vaieldamatult rahul olla. Juba enne mängu võis öelda, et kõik, mis vaja ära teha, on tehtud ja kõik, mis tuleb, on boonus. Täna boonust ei tulnud, aga pead norgu ei tohi lasta.“

Viimati jäi naiste meistriliigas tiitel viimase vooru otsustada 2008. aastal, kui tuli meistriks FC Levadia naiskond.