GALERII | KAHJU! Ükski Eesti epeenaine kodusel Tallinna Mõõgal veerandfinaali ei jõudnud (4)

Kui kolm olümpiavõitjat tagasid koha 64 parema seas asetusega maailma edetabelis, siis Differt oli ainus eestlanna, kes suutis läbida reedese kvalifikatsioonikadalipu.

Eesti epeenaiste kõvast kuuikust lõpetasid juba reedel võistluse Irina Embrich ja Kristina Kuusk. Tokyos naiskonna neljanda liikmena kuldmedali kaela saanud Embrich langes 128 naise seas kahekordse MM-hõbeda Ewa Trzebinska vastu 11 : 15, valitsev Eesti meister Kuusk kaotas 7 : 15 32aastasele itaallannale Giulia Rizzile.

Punane rada:

Eesti nelikust on ühte tabeliveerandisse loositud Julia Beljajeva ja Katrina Lehis, kes võiksid teineteisega kohtuda veerandfinaalis.

Esimesena alustas teed sinna Beljajeva, kes torkas läbi Korea vehkleja Taehee Limi. 3 : 3 viigiga lõppenud avakolmandiku järel vajutas Beljajeva gaasi põhja, kolme minuti pärast näitas tabloo 10 : 4 eduseisu ja lõpuks tuli võit skooriga 15 : 11.

Lehis oli enda avaringimatšis vaid 18aastase Hadley Husisianiga hädas torkeid mitte registreeriva relvaga. Kui noor ameeriklanna tõi kolme järjestikkuse punktiga tabloole 11 : 11 viigiseisu, näitas eestlanna näppudel, et vähemalt neli tema tehtud torget on jäänud lugemata.

Pärast mitu minutit kestnud pausi ning nii relva kui ka signaalikaabli välja vahetamist läks heitlus otsustavale torkele, mille tegi ameeriklanna.

Lehise treener Nikolai Novosjolov:

„Põhimõtteliselt oli kõik kontrolli all, aga oli näha, et Katrina on kergelt närvis, kindlasti see oli [kaotuse] põhjus. Ja võib ka kindlalt öelda, et relv ei töötanud, sinna läks kindlasti kolm torget. Eks peab tunnistama, et see oli minu viga: olin kindel, et see oli rünnak, kui tuli ei läinud põlemagi, siis küsisin, et las kontrollib relva, sest see oli selge märk, et relv ei tööta ja oleks pidanud tegema vahetuse. Tuleb välja, et ise olin ka närvis, ei suutnud õigeid otsuseid langetada.

Pärast olümpiat oli kõik plaanipärane, alustasime suht ammu treeningutega ja kõik oli hästi.“

Katrina Lehis:

„Tagantjärele võib öelda, et oli relvaprobleem ja väga tähtsal hetkel jäi kaks torget saamata. Palju momente oli selliseid kahtlaseid, kus tegelikult oleks võinud torgata, aga tuld ei olnud. Ju siis pidin järelikult kaotama, kui kõik asjad nii viltu vedasid.

Ma ei ütleks, et olin närvis. Pigem esimesed matšid minu jaoks on alati hästi rasked, on vaja lahtivehklemist. Tegin küll korraliku soojenduse ja kõik tundus okei. Aga seda matši võib võrrelda olümpiamatšiga - terve keha oli krampis, momendi valikud ja nägemised olid suht kehvad. Kuidagi ei saanud tuld põlema ja need relvajamad otsa. Kui praegu selle peale mõelda, siis mis mul ikka nii väga teha oli. Jah, viimase oleks võinud torgata ja omast arust ka proovisin, kuid tuli ei põlenud ja lõpuks põles tema tuli.

Kui seis oli 11 : 11 ja jäi 23 sekundit, siis on riski küsimus, kas lähed torkama. Kui saad siis ise torke sisse ja jääb 10 sekundit, pead ise torke tegema, kuid siis hakkavad tavaliselt duubeltorked tulema. Kas oli vaja riskida - täna tundsin, et ei ole vaja. Võtsin selle otsuse vastu ja see tundus sel hetkel õige.

Ma ei ütleks, et pärast olümpiat oleks see võistlus olnud keeruline. Pigem ma alati ootan seda võistlust, kuiugi siiamaani pole mul siin kuigi hästi läinud. Homseks naiskonnavõistluseks võtan uue relva ja äkki siis läheb tuli põlema ka.“

Beljajeva lahing 16 parema seas ungarlanna Anna Kuniga oli taktikalist laadi: esimesed kolm minutit said mõlemad kaks punkti ning teisel perioodilgi tuli esimene skoor mõlemale kohtuniku antud passiivsuskaristusena. Lõpuks sai vehklejaid lahutama Kuni jalgatorge, mis andis talle 5 : 4 edu. Viimasele kolmele minutile mindi vastu Beljajeva 5 : 7 kaotusseisust. Neljal korral sai Beljajeva vahe ühele punktile veheldud, kuid alati järgnes sinna puhas torge ka ungarlannalt. Nõnda saabus 13 : 15 kaotus.

Julia Beljajeva:

„Mul oli kolm või neli faasi sellist, mis tegelikult olid minu omad, pidid mulle punkti tooma, aga mina läksin mööda, vastane lihtsalt seisis ja torkas. Ma ütleks, et mitte tema võitis vaid mina kaotasin selle matši. Kõik mis selles matšis toimus, tegin mina. Tema pigem ootas. See ongi Ungari kool – nad pigem kaitsevad ja kui seis on tasa või nad juhivad, siis nad kindlasti ei ründa.“

Sinine rada:

Nelli Differt oli poolatar Martyna Swatowska-Wenglarczyki vastu pidevalt tagaajaja rollis ja alustas viimast kolmandikku 8 : 10 kaotusseisust. Matšis, kus nägi enneolematult palju topelttorkeid – kokku üheksa – tundus ka lõpp minevat eestlanna vastu: ühe punkti sai Differt kätte, kuid järgnenud neli topelttorget jätsid ta väga keerulisse seisu. Ometi kuulusid kaks viimast rünnakut just meie vehklejale ja see tõi 15 : 14 võidu!

Differti teine matš järgmise poolaka Renata Knapik-Miazgaga kulges suuresti sama rada: pikalt oli eestlanna tagaajaja ning tõmbas end paari viimase minutiga välja kahetorkelisest kaotusseisust. Seekord kuulusid aga viimased kaks torget vastasele: Differti kaotusnumbrid olid 13 : 15.

Nelli Differt:

„Eks sellistel hetkedel seal lõpus peab õnne ka olema. Eks mõlemad poolakad on ka üsna tugevad. Natukene jääb see kaotatud matš kripeldama: 13 : 13 tasaseisul saada üks selline mitte kõige parem torge sisse, tegi elu natukene raskeks. Sinna see võit ka läks.“

Kollane rada:

Erika Kirpu esimeseks vastaseks kodusel suurturniiril oli šveitslanna Angela Krieger. Terve matši väga agressiivselt vehelnud Kirpu sai ette 1 : 0, kuid järgmised viis minutit luges kaitses istunud Krieger meie piiga rünnakud läbi. Vahepeal ka kolme torkega taga olnud Kirpu suutis teise kolmandiku lõpuks siiski vahe tuua minimaalseks: 7 : 8.

Viimane periood algas kompivalt: esimene minut kuulus Kirpul 9 : 9 viigi tabloole toomiseks, teine 10 : 9 edu sisse seadmiseks. Korra sai veel Krieger viigi jalule, kuid kohe läks Kirpu taas 11 : 10  ette ja ajapuuduses ründama surutud šveitslanna seda tagasi vehelda ei suutnud. 15 : 13 võit Kirpule.

Kirpu haaras oma teise ringi matšis Catherine Nixoniga sisse 6 : 3 edu, kuid ameeriklanna viigistas 6 : 6. Selgelt agressiivsemalt vehelnud Kirpu ei jätnud aga jonni ja viimasele kolmandikule mindi Eesti epeeneiu 10 : 9 eduseisult. Seal Nixon enam kordagi tasaseisuni ei jõudnud. Lõppskooriks jäi 15 : 12.

Eesti naistest jõudis seega ainsana kolmandasse ringi Kirpu. Seal jäi ta aga üliveenvalt alla itaallanna Federica Isolale, Tokyo naiskondlikule olümpiapronksile. 4 : 3 eduseisus vajutas Isola gaasipedaali põhja ja ülipeenete randmetorgetega venitas vahe püüdmatuks. Lõpuks olid itaallanna võidunumbrid 15 : 5!

Erika Kirpu

„Vehklemisega jäin üleüldiselt rahule. Aga see viimane matš oli nii käest ära, et ma ei oska isegi kurvastada praegu selle üle. Tuleb üle vaadata ja siis aru saada, milles asi oli.“

MK-etapi võitis prantslanna Josephine Jacques Andre Coquin, kes alistas finaalis kaasmaalanna Marie-Florence Candassamy 15 : 11. Erika Kirpu sai 14., Julia Beljajeva 17., Nelli Differt 31. ja Katrin Lehis. 33. koha. Pühapäeval on kavas naiskonnavõistlus. Eesti epeenaiskond asub vehklema kell 11.15 hommikul, kui nad kohtuvad Rumeenia ja Suurbritannia vahelise matši võitjaga.