Suurem osa tõsiseltvõetavatest sportlastest käisid tööl. Mingeid sponsoreid polnud olemas! Olid ainult tutvused, mis aitasid paremat atribuutikat, tehnikat ja rõivastust hankida! Spordi tegemine ja kusagile lõpuks jõudmine oli SPORTLASE ENDA ASI! Täna see nii ei ole. Täna on see kõik ÄRI!
Vaat Ameerikas andsid miljardärid sportlastele raha, aga meie okupandid ei andnud. Sellest solvumisest treenisid sovjeti sportlased 40 tundi nädalas ja said olümpial rohkem medaleid kui kapitalistid.
Kas on ikka eetiline tõmmata tähelepanu läbi spordi riigikesele, kus kolmandik elanikkonnast elab vaesuspiiril ja viiendik alla selle? Kas on ikka moraalne ja inimlik tuua välja absoluutses vaesuses inimeste silme all, ja ka töötava keskklassi ees, kes on sunnitud elama täna teadmatuses, võlgades, muredes, kas on eetiline tuua välja kellegi selle vaese rahva poolt kinnimakstud tennisisti üüratud teenistused? See pole enam elu ega ühiskond, milles me elame.
KOMMENTAARID (8)