Seisukoht
22. november 2021, 22:02

Seisukoht | Häbi Eesti vehklemise pärast (11)

Võib-olla on mu aju katki, aga mõistus lihtsalt ei võta, kuidas saavad üht sportlikult nii edukat ala nagu epeevehklemine ümbritseda intriigid ja saamatus, mil pole otsa ega äärt isegi pärast olümpiakulda.

Kõrvaltvaatajanagi ähvardab häbi silmanägemise ära võtta, nii et minu kaastunne kõigile Eesti tublidele vehklejatele ja treeneritele, kes saavad teenimatult torkeid sisse ka ajal, kui nende lemmikalast peaks rääkima ainiti positiivses võtmes, nagu märkis Katrina Lehis mõnda aega tagasi „Pealtnägija“ toimetusele saadetud pöördumises.

Kõikvõimalikud inimestevahelised konfliktid on keerukad kui labürint, nii et sinna rägastikku pole võõral mõtet astuda. Minu hinge peal on eelkõige vehklemisringkonna suutmatus ala populariseerida. Paremast platvormist kui kaks olümpiamedalit annab unistada, aga mida on selle tuules tehtud?

Tülitsetud, kuulutatud välja arusaamatu konkurss kuldse peatreeneri asendamiseks ning esmalt umbusaldatud ja seejärel vahetatud juhatust. Muust, näiteks koolides ala tutvustamist, pole kuulda olnud. Või plaani, kuidas laieneda Tallinnast, Haapsalust ja Tartust ka mujale Eestisse. Aga nii suuri tegusid olnukski vist naiivne loota alaliidult, kes ei suutnud isegi kodust MK-etappi mõnele telekanalile maha parseldada…

Ega's muud, kui jään äsja kinnitatud uue juhatuse tegusid ootama.