GALERII | SAUN MIINUSKRAADIDEGA: Flora hävitas Levadia esimeses tiitlimängus. Kapten Lepistu: me ei tulnud iseendaga toime

Tabeliliider Levadia tuli mängule teadmisega, et võib viigi korral šampanjapudeli lahti korkida ja hakata tähistama klubi ajaloo 10. meistritiitlit. Paraku läks neil asi võrdlemisi kiiresti hapuks, sest Ken Kallaste täpne pealöök viis Flora juba 6. minutil 1 : 0 juhtima. Üks mure oli kehv Kallaste markeermine nurgalöögiolukorras, aga tegelikult sai kõik alguse umbes minut varem, kui Levadia keskkaitsja Maximiliano Ugge hakkas viimase mehena palli tarbetult vedama, sattus surve alla ja kaotas selle Florale, kes jõudis otsaga nurgalöögini, millest tuli värav.

Levadia enda ründemäng oli võrdlemisi halvatud, sest Flora käis kõrgelt peale ega lasknud kaitsjatel ega keskpoolkaitsjatel palli ülemiste meesteni toimetada. Levadia armastab Premium liigas kõige rohkem palli vallata, ent Flora press tundus neile suurema osa ajast olevat liiast.

Näiteks tipus valeründajana alustanud Zakaria Beglarišvilist polnud eriti tolku, sest pall jõudis temani väga harva. Sama võib öelda Bogdan Vaštšuki, Mark Oliver Roosnupu ja Ernest Agyiri kohta.

Tõsi, paar korda suutis Levadia kõrge pressingu tulemusena palli Flora poolel kätte saada ja ohtlikult rünnata, kuid kord tõrjus Matvei Igonen, kord löödi küljevõrku või napilt mööda. Vahest ärevaim moment oli 11. minutil, kui Beglarišvili võttis keskjoone lähistel palli Konstantin Vassiljevilt ja proovis ülikaugelt Matvei Igoneni üllatada. Raskustega, aga siiski lükkas Flora puurivaht selle nurgalöögiks.

33. minutil kaitses Levadia taas nurgalööki erakordselt halvasti. Sergei Zenjov jäi esimeses tsoonis täiesti valveta ning suunas Konstantin Vassiljevi tsenderduse peaga Karl Andre Vallneri selja taha – 2 : 0. Asjade selline käik on võrdlemisi üllatav, sest Levadia oli endale terve eelneva hooaja peale kokku lubanud nurgalöökidest lüüa vaid kaks väravat.

„Kaotasime kuskil distsipliini,“ märkis Levadia peatreener Vladimir Vassiljev. „Oli paigas, kuidas kaitseme standardeid, aga mõned mehed jätsid võib-olla töö tegemata. Peame analüüsima, otse oli raske aru saada, mille täpselt probleem oli, aga minu arust vedas alt distsipliin.“

Kümme minutit hiljem patustas Vallner nii valusalt, et vaheajaks oli mäng tehtud. Selmet lasta pallil üle otsajoone veereda, üritas ta seda püüda, kuid pudistas palli Rauno Sappineniga võideldes käest ning Flora edukaim väravakütt realiseeris tekkinud olukorra enesekindlalt 3 : 0 väravaks. Miinuskraade trotsinud Sappineni vanemad võisid tribüünil häälepaelad valla lasta.

Võib vaid aimata, mis vaheajal Levadia riietusruumis toimus, aga tulemus oli see, et Marko Savici puudumisel (kõhuviirus) üksinda peatreeneri kohuseid täitnud Vassiljev tõi teiseks poolajaks enda parima ründaja Robert Kirsi mängu päästma. Kuid sellest oli vähe abi, sest bardakk nurgalöökide kaitsmisel jätkus. 53. minutil kukkus Konstantin Vassiljevi keerutatud pall Flora keskkaitsja Markkus Seppiku jalale, kes selle siseküljega rahulikult 4 : 0 väravaks lükkas.

Flora peatreener Jürgen Henn nentis pärast matši laia naeratuse saatel, et standardolukorrad õnnestusid täna päris hästi. „Kostja pani täna võib-olla hooaja parimad pallid kasti. Olime õigel ajal õiges kohas. Muidugi teadsime, kust Levadia on haavatav, aga mängu jooksul kolm korda ei ole tavapärane.”

Vassiljev: „Poisid uskusid, et suudame 0 : 3 pealt välja tulla. Kõigil on piisavalt kvaliteeti, et 0 : 3 pole lõppskoor, aga kui laseme kohe neljanda, siis ei ole lihtne. Kui vaadata minevikku, siis pärast 0 : 4 kaotust Paidele ja 2 : 4 kaotust Florale oleme leidnud häid lahendusi. Võib-olla vastu pead löök raputab mehi.”

Levadia sai veel 60. minutil väikese annuse usku, kui Beglarišvili lõi ühe tagasi, kuid Henrik Ojamaa tõmbas sellele kuus minutit hiljem vee peale ja taastas Flora neljaväravalise eduseisu. Kusjuures kümmekond minutit varem oli Sappinen pääsenud Vallneriga üks ühele, aga tolles olukorras tegutses Levadia väravavaht filigraanselt.

Ütleme ausalt, edasine mäng oli oma olemuselt täiesti mõttetu, sest mõlemad meeskonnad teadsid, et lõplik tõde selgub pühapäeval, kui samad meeskonnad kohtuvad taas. Premium liiga „finaal“ (juriidiliselt lihtsalt viimase vooru mäng) toimub Sportland Arenal pühapäeval kell 13.00.

Levadia kapteni Brent Lepistu hinnangul põles meeskond vaimselt läbi. „Me ei tulnud toime teatud asjadega, eelkõige iseendaga,“ sõnas ta. „See oli väga halb üllatus. Eilne trenn oli fantastiline. Täna olime terve päev koos hotellis, kõik tundus suurepärane. Aga näed, see on see jalgpalli üllatuslik pool.“

Ta lisas: „Jäime hätta palliga mängus. Esimesel poolajal tegime väga vähe liini taha avanemisi, mängisime näoga oma värava poole. Pallikaotuste puhul on Flora ohtlik. 5 : 1 on täielik allajäämine.”

Henn märkis, et nad ei tohi selle võidu najal veel pilvedesse tõusta ning peavad hoidma ärevuse ja keskendumise õiges tasakaalus. „Kindlasti pole see lihtne, aga meil on meeskonnas päris palju kogenud mängijaid, kes on sellistes olukordades varem olnud. Ja eelis on endiselt Levadial. Meil on ainult taganttulija eelis.“

Selge, et Levadial pole pikalt aega põdeda, sest pühapäeval on uus mäng ja uus võimalus. Olgem ausad, Levadia vajab tiitlit nagu õhku, sest viimati rändas meistrikarikas Maarjamäele aastal 2014. „Võib-olla nüüd on isegi ses mõttes mentaalselt lihtsam, et kui keegi arvas, et täna võime lubada mitte võita, siis järgmine mäng on kohustus ainult võita,“ ütles Vladimir Vassiljev. „Lähme võidu peale. Analüüsime standardolukordi, vaatame, kuidas saab paremini neid tsoone kaitsta. Tuleme siia tiitli nimel surema.“