Meeslaskesuusatajaid ähvardab taasiseseisvunud Eesti suurim krahh

Pekingis saavad meeskonna välja panna riikide edetabeli 20 paremat. Eesti on parasjagu esimesena joone all, kuid häda on selles, et vahe 20. kohta hoidva Jaapaniga aina käriseb. Näiteks viimati Annecys tegid jaapanlased kamba peale nii kõva sprindivõistluse, et hüppasid meist 92 punkti võrra kaugemale. Neil on nüüd koos 2181 ja meil 2011 rahvuste karika punkti.

Ühes eelmise hooajaga alanud kvalifikatsiooniperiood lõpeb 15. jaanuaril toimuva Ruhpoldingi MK-etapi teatesõiduga. Selles vahemikus lähevad arvesse kuus võistkondlikult paremat sprinti, üks tavadistants, kolm teatevõistlust, segateade ja paarissegateade. Jaanuaris peetavate Oberhofi ja Ruhpoldingi etappide peale on jäänud kaks sprinti ning üks kord kõiki teateformaate. Nii et teoreetiline võimalus veel on, aga Rene Zahkna nõustub, et see on paganama raske.

„Jaapan on see aasta üllatanud nii lasketiirus kui ka sõidus ja teinud individuaalselt nii kõvasid tulemusi,“ osutas parasjagu Riia lennujaamast Võru poole sõitnud Zahkna telefonitsi. „Isegi kui me teeme suure hüppe ja suudame 171 punkti juurde võita, on natuke naiivne loota, et Jaapan ei paranda enda skoori. Neil on nõrku kohti, aga me peame end väga tugevalt parandama. Kui dünaamikat vaadata, siis meil on olnud nii palju võimalusi, mida me pole ära kasutanud. Ma loodan ja võitlen, sest väike võimalus on, kuid tegelikult me juba vaikselt aimame, kuidas asi läheb. Mentaalselt ei muuda see midagi, keegi ei lase lõdvemaks ja kõik tahavad niikuinii endast parima anda.“

Rene Zahkna: oleme individuaalselt põrunud

Punktiskoori parandamiseks peavad eestlased üle sõitma teatevõistluse 17. koha (iga positsioon kuni 9ndani = 10 lisapunkti, alates esikaheksast läheb samm suuremaks), segateate 16. ja paarissegateate 10. koha (nendes formaatides on samm kaks korda väiksem). Sprindis on Eesti meeste kaks kehvemat arvesse minevat tulemust 155 ja 146 punkti, mille taga on vastavalt kohad 62., 72. ja 107. ning 51., 96. ja 97. Võrdluseks, parim sprindivõistlus on toonud eestlaste kaukasse 208 punkti, mis tähendas protokollis 48., 65. ja 91. kohta. Olgu lisatud, et iga riik teenib punkte kolme parema sportlase pealt, kuid meil ongi meeste hulgas vaid kolm stardikohta, seega eksimisruumi pole.

„Olümpiakoht on jäänud individuaalsete startide taha,“ märkis Zahkna. „Sprindis on meil võistkondlikult päris kehvad tulemused all. Ehe näide on viimane etapp. Mina olin 62., Kalev 72. ja Raido 107., aga sellega parandasime enda olümpiaarvestuse skoori. Oleme teinud aasta ja ühe trimestriga 14 sprinti ja sellised tulemused lähevad arvesse. Individuaalselt on täielik põrumine. Kui üks laseb ära, siis teine ei lase ja kolmas ei suuda sõita. Kui oleksime kolmekesi näiteks kohtadel 60–70, saaksime üle 200 punkti ja parandaksime hüppeliselt seisu. Aga näed, ei ole ära tulnud. Päris tihti jääb tegelikult laskmise taha. Teatevõistlustel sõitu nagu on, sõidukiirus pole nii halb.“

Endine tippsportlane, praegu ETVs laskesuusaülekandeid kommenteeriv Margus Ader on teist meelt. Tema hinnangul on koer maetud ikkagi suusarajale, sest ainult nulle tulistada pole eriti lihtne.

„Kui me jääme ühe trahviga 60 seast välja, siis pole millegi muu taha pugeda kui suusakiiruse. Suusakiirus näitab ära reaalse võimekuse. Me ei räägi isegi punktikohast, vaid 60 hulgast. Sinna peaks ikka iga mees sõitma ühe trahviga. Kui ei, siis oledki võistkonnaga 20 seest väljas. Mäletan aegu, kui saime kolme mehega 300 punkti. Maailm on suusarajal stabiilselt sammu eest ära läinud,“ nentis ta.

Tõsi, Kalev Ermits tegi viimati Annecy sprindis hooaja parima suusasõidu, kui kaotas kiireimale 1.23, ent Zahkna 1.55 oli piisavalt palju, et jääda vaid ühe trahviga jälitussõidust välja. „Oleme kogu aeg tasapisi langenud tahapoole. Meil pole viimasel paaril aastal olnud ühtki meest, kes suudaks sõita 30 sekka. Kalev kaotas mõned hooajad tagasi suusarajal kiireimale minuti kanti, mis peaks viima ühe-kahe trahviga jälitusse. Rene alustas hooaega [Östersundis] kaotustega suusarajal 2.15–2.20 kanti. Seda on liiga palju. Peaks olema 1.30 peal, aga ei ole,“ arutles Ader.

Zahkna ei oskagi näpuga osutada konkreetses suunas, miks suusaajad on, nagu nad on. Mingi jälje jättis kindlasti novembri alguses haiguse tõttu läbitud antibiootikumikuur. „Läksin sel aastal ideedega kolm ja rohkem aastat tagasi, kus mul oli sõidukiirus tegelikult juba päris okei. Ma ajan natuke oma asja, koondiseplaani täidan umbes 80 protsendi jagu. Ei teagi… Kahju on. Samas on ka teisi koondisi, kes ei saa. Näiteks hiinlaste suusakiirus ei liigu, kuigi neil on Björndalen, Domratševa ja rahad taga. Tihtipeale ongi, et paberil teed hea ettevalmistuse, aga lihtsalt ei klapi,“ sõnas ta.

Traagika või mitte?

Praegu tundub kõige tõenäolisem, et Pekingisse pääseb üks või kaks Eesti meest. Nimelt läheb ülejäänud riikide vahel jagamisele 12 olümpiapiletit, kuid neist kaks on broneeritud korraldajatele Hiinast. Ermits on tänase seisuga vastavas edetabelis kaheksas, Zahkna kümnes. Kui suur traagika see oleks, kui meil jääkski esimest korda vabas Eestis teatemeeskond olümpial välja panemata?

„On ikka traagika,“ nentis Zahkna. „Meil ei ole nii talenditud sportlased, et sõita nii taga. Võrdleme sellesama Jaapaniga, me ei saa neilt teatevõistlustel ära, kui neli meest kokku panna, aga kuidagi individuaalselt pole üldse klappinud. Pyeongchangi olümpial oli Johanna [Talihärm] naistest ainus, praegu pole naistekoondis üldse paha. Paar aastat ette mõelda, siis suurt pikaajalist kaotust eemale jäämine ei anna, kuid praegu on ikka valus.“

Ader: „Sportlikult kindlasti pole traagika, sest medaleid ju meile niikuinii ei jagu. Eesmärk oleks [teatesõidus] esikümme, aga see tähendaks, et kõik peaksid viimase peal õnnestuma, siis oleks mingigi variant. Oleme ausad, olümpial jääb tihti ikka mingi asi puudu ja kõigil ei õnnestu sada protsenti. Medalitest oleme väga kaugel. Suurimad kaotajad on võistlejad ise, nemad ei pääse olümpiale. Kui saaksime meeskonna välja, siis saaks individuaalselt kolm meest võistelda. Nüüd jääb see arv ühe-kahe peale.

Samas, kui tabelisse vaadata, siis tõde on see, et oleme meeskondlikust kohast kaugel. Nii võtta, siis sportliku printsiibi alusel on väga õige, et ei saagi. Iga spordimees, ma arvan, saab peeglisse vaadata ja öelda, et ei väärigi seda kohta. Et sorry, pean tugevamaks saama, olema terve ja laskma täpsemalt. Midagi teha ei ole. Kui ei vääri seda kohta, siis ei vääri. Üle oma varju ei saa hüpata. Teoreetiliselt on veel võimalik, Oberhofis ja Ruhpoldingis peab kõik väga hästi õnnestuma. Kõik peavad tegema superlaskmise ja lõikama sõiduajast pool minutit. Ma ei ütle, et see on võimatu, aga praegu saame vaadata otsa olemasolevatele numbritele.“

Need kõnelevad seda keelt, et meeste selle hooaja parim koht on Rene Zahkna Östersundi 20 km 51. koht ning naistest on MK-punkte teeninud vaid Tuuli Tomingas, kelle parim on Östersundi teise sprindi 21. koht veatu laskmisega. Mõned helgemad hetked on olnud teatesõitudes, kus naised on saavutanud 10. ja 12. koha ning mehed Hochfilzenis 14. koha.

„Spordis on lihtne, tuleb protokolli vaadata,“ ütles Ader. „Protokoll näitab seda, et me pole paremad kui eelmisel hooajal, vaid kehvemad. Tänavu nii kõrgeid kohti pole, kui eelmisel aastal selleks hetkeks (Tuuli 7. koht Kontiolahti sprindis – M. T.). Teatesõidu kohad on toredad, aga selle pärast sporti ei tehta. Sporti tehakse, et olla individuaalselt eespool. Iga sportlane saab vaadata enda suusasõidu aegu, et mis seis on. Mõni on jõudnud samale tasemele, mis eelmisel aastal, kuid tahaks olla ju eespool. Et oleks üldse võimalus 20 hulka jõuda, peab suusakiirus olema maailmas top-50. Selle piiri peal on ainult Tuuli, teised kõik on tagapool.“

Kusjuures Eesti koondis plaanis esialgu Oberhofi MK-etapi vahele jätta ja minna pärast jõule kaheks nädalaks Obertilliachi mägedesse olümpiaks valmistuma, kuid Jaapani meeste tugev hooaja algus pööras selle plaani peale. Nüüd on pisut lahtine, kes kus järgnevate nädalate jooksul treenib.

***

Annecy MK-etapp

Laupäev

Naiste 10 km jälitussõit: 1. Elvira Öberg (Rootsi) 29.27,0 (2 trahvi), 2. Julia Simon (Prantsusmaa) +4,2 (1), 3. Hanna Öberg (Rootsi) +11,6 (2), … , 49. Johanna Talihärm +4.56,8 (4), 51. Regina Oja +5.46,9 (6).

Meeste 12,5 km jälitussõit: 1. Quentin Fillon Maillet (Prantsusmaa) 30.58,3 (0 trahvi), 2. Eduard Latõpov (Venemaa) +16,1 (2), 3. Vetle Sjastad Christiansen (Norra) +16,2 (0).

Pühapäev

Naiste 12,5 km ühisstardist: 1. E. Öberg 35.21,7 (2 trahvi), 2. Simon +10,7 (2), 3. Kristina Reztsova (Venemaa) +12,1 (2).

Meeste 15 km ühisstardist: 1. Emilien Jacquelin (Prantsusmaa) 35.54,8 (1 trahv), 2. Fillon Maillet +3,5 (2), 3. Tarjei Bö (Norra) +10,3 (1).

MK-sarja punktitabel

Naised: 1. Marte Olsbu Röiseland (Norra) 417, 2. E. Öberg 387, 3. Dzinara Alimbekava (Valgevene) 327, … , 50. Tuuli Tomingas 30.

Mehed: 1. Jacquelin 371, 2. Fillon Maillet 369, 3. Christiansen 347.