ÕL PEKINGIS | Sprindis Eesti parima koha suusatanud Pulles: närv oli terve päev sees (8)

Valitsev sprindi maailmameister Sundling jättis Pullesele juba soojendusel ülivõimsa mulje ja see polnud petlik. Ta võitis ülekaalukalt ajasõidu, pingutas piisavalt, et olla parim ka veerand- ja poolfinaalis ning andis finaalis nii kõvasti hagu, et liugles lõpusirgel konkurentidest mitukümmend meetrit eespool. Seljavõit! Ja elu esimene olümpiamedal.

Rootsile kindlustas kaksikvõidu MK-sarja sprindiarvestuse liider Maja Dahlqvist (+2,88), kes jättis kolmandaks ameeriklanna Jessie Digginsi (+3,16). Finaali murdsid veel ameeriklanna Rosie Brennan (+4,49), šveitslanna Nadine Fähndrich (+7,21) ja rootslanna Emma Ribom (+11,11).

Meeste võistluse puhul peab ütlema, et Henri Roos jagab asja. Kuigi prantslane Lucas Chanavat tegi eelsõidus Johannes Hösflot Kläbole 1,71 sekundiga pähe – seda ei juhtu ülearu tihti, et norralane ei võida kvalifikatsiooni –, sõnas Roos veendunult, et olümpiakulla võidab Kläbo. Võitiski. Chanavat ega tema kaasmaalane Richard Jouve (eelsõidu 4.) ei pääsenud finaaligi.

Medalisõidus pakkus tiitlikaitsjale Kläbole kõige vingemat konkurentsi hoopis itaallane Federico Pellegrino, kes kaotas lõpuks vaid 0,26 sekundiga. Pronksi viib koju venelane Aleksandr Terentjev (+1,31). Finaalis suusatasid ka soomlane Joni Mäki (+2,12), venelane Artjom Maltsev (+3,59) ja rootslane Oskar Svensson (+6,17).

***

Mariel Merlii Pulles läbis 1,5 km pikkuse suusaringi ajaga 3.09,03, kvalifikatsioonis parimat esitust näidanud rootslanna Jonna Sundling oli eestlannast 18,68 sekundit kiirem. 30. ehk viimane edasipääseja, itaallanna Caterina Ganzi kaotas Sundlingule 15,10 sekundit.

„Ootasin endast rohkem,” tunnistas Pulles, kes lootis korrata 2019. aasta Seefeldi MMi edu ehk kohta veerandfinaalis. „Ei teagi, mis valesti läks, ju ei olnud vorm õigesti ajastatud.“

Kuidas närvid enne olümpiadebüüti vastu pidasid? „Ega ma täna öösel ei maganud nii hästi kui varasemalt, kuigi uni oli siiski korralik. Aga närv on terve päeva sees olnud, ikkagi esimene start sai tehtud. Kui siia sõitsin, siis oli vau,“ vastas ta ja lisas, et suusa taha ei jäänud midagi.

Kaidy Kaasiku sai meie naistest 48. koha (+22,51), tema kaksikõide Keidy Kaasiku oli 62. (+27,79) ning Aveli Uustalu 64. (+28,07). Kokku sai aja kirja 90 naist.

Meeste arvestuses tegi staatusele vastava esituse valitsev Eesti meister Henri Roos, kes oli meie koondise parimana 41. Kvalifikatsioonis suusatas kõige kiiremini prantslane Lucas Chanavat, kelle aeg oli 2.45,03. Roos kaotas talle 12,12 sekundit, veerandfinaali viinuks 2,59 sekundit nobedam aeg.

„Tänase seisu pealt sai, ma arvan, enda kohta peaaegu maksimum,“ sõnas Roos. „Kaks sekundit on siin rajal päris tugev vahe. Kuhu jäi? Natuke igalt poolt, alustades alguse kiirusest ja võimsusest. Oleks poole peal eesotsas, siis võinuks 30 hulka jõuda. Poolel maal olin 44., paar kohta suutsin tõusta, selle koha pealt pole halb.“

Ta ei julenud väita, et esinenuks mere tasapinnal paremini. Küll aga tundis Roos rõõmu, et tema treener Riho Roosipõld sai õigeks ajaks karantiinihotellist välja ja teda olümpiadebüüdil raja ääres toetada.

„Eks ärev oli ikka,“ ütles ta närvide kohta, „samas treener ja paar tuttavat ütlesid mõned head rahustavad sõnad. Tulin enda sõitu tegema ja tegelikult oli minu jaoks väga suur üllatus, et suutsin eestikateks kehvast seisust välja tulla ning pigem seisundit hoida. Ei ole paha, aga maailma tipust on ikka puudu.“

Marko Kilp pingutas 45. (+13,92) ja Martin Himma 48. (+15,04) aja vääriliselt. Meestest sai aja kirja 88 võistlejat.

„Üritus on täpselt selline nagu seal seda härrasmeest näeme,“ viitas Marko Kilp intervjuutsooni lõpus öökinud ameeriklasele. „Kuiv õhk ja see, et niiskust pole, tekitab inimeses küll sellise tunde, et kus see hapnik on. Aga mis sõitu puudutab, siis proovisin kontrollitult minna, aga laskumise osal ei suutnud piisavalt uisutada. Jalad olid kui kevadised haavalehed, mis värisesid all. Vaevu-vaevu tulin kuidagi sirge jalaga alla. Aga nii palju taastusin ära, et tulin enam-vähem lõpuni. Lihtsalt laskumisele ei suutnud hoogu lükata.“

Kui jutuks tuli siinne kõrgus (umbes 1700 meetrit merepinnast), siis märkis Kilp, et seest põleb praegu päris tugevasti. „Kõvasti ventileeritud. Arvan, et kui normaalsele kerisele mingit vett visata, siis trumpab Harvia sauna üle küll,” näitlikustas ta ja lisas, et mägedes sai piisavalt käidud.

„Just see detsembri osa, et pikalt vindusin sellist kerget haigust, mängis kindlasti midagi maha. Aga viimane ettevalmistus alpimajas. Ma ei tunne, et siin väga kõrge õhk oleks. Pigem on aeglane lumi, mis tapab kõvasti lihast. Ma ei mäletagi, kunas olen nii aeglasel lumel sõitnud. Aga suusad olid head, sellega, mis trennides on olnud, ei kannata üldse võrrelda. Määrdemeestele kiitus.”

Üks paljudest Eesti suusakoondise olümpiadebütantidest, Martin Himma tunnistas, et staadioniosa rajast kulges ääretult raskeks. Seda oli intervjuutsoonist silmagagi näha. „Kõigepealt selle viimase tõusu alguses tundsin, et minekut veel on, aga tõusunurk oli täpselt selline, et Wassbergi [tehnikaga] tõmbas väga kangeks ja pärast seda oligi kõva võitlus,” muljetas ta.

„Teadsin juba enne hooaega, et minu nõrkus on jõulisus. Nägin küll vaeva, aga kui mina lähen sammu edasi, siis maailm võib minna kaks sammu. Jõulisus oli ikkagi põhjus, miks finaalikoht tegemata,” lisas Himma ja ütles, et edasipääsuta jäämine häirib teda rohkem kui koondisekaaslastele kaotamine.

Kõrgust ta ei karda. „Gomsi rada, mis mulle sobib, on samal kõrgusel, aga seal on hästi palju tõusuvarianti. Siin lähevad kõik Wassbergiga (nii-öelda jalalt jalale – M. T.) tõusust üles. Tõusuvariant oleks mulle sobinud rohkem,” arutles Himma.

Kaksikõed Kaasikud võisid end täna enamike kaaslastega võrreldes tunda vanade kaladena, sest nad said esimese olümpiapinge maha laupäeval suusavahetusega sõidus. Täna oli õdedest parem Kaidy, kes nihutas oma olümpia tippmarki 48. koha peale.

„Muljed on palju paremad kui esimesel päeval,“ sõnas Kaidy Kaasiku. „Läksin ühtlaselt sõitma ja lõpus panin juurde. Palju vabam oli sõita kui esimene kord. Pinget polnud.“

Ka mäestikuõhuga sai ta täna enda sõnul palju paremini hakkama kui laupäeva. „Hingamine oli vaba.”

Suusavahetusega sõidus tubli 39. koha saavutanud Keidy Kaasiku oli täna 62. „Täna võib-olla polnud seda värskust nii palju kui esimesel sõidul. Tundsin küll, et suutsin pingutada, aga nii kiire ei olnud see sõit ikkagi,” arutles ta.

„Täna oli kindlasti parem, ei olnud sellist pinget peal, sai lihtsalt vabalt sõita. Kõrgusega olen kohanenud, juba esimene distants ei võtnud nii kiiresti hapnikku kinni.”

Aveli Uustalu muljed 64. kohaga lõppenud olümpiadebüüdist: „Algus sujus päris hästi. Tunne oli ka väga hea ja suusad veel paremad, aga eks mulle mängib ikkagi see kõrgus suurt rolli. Tõesti, lõpp oli väga hapu.”

Ööuni oli Uustalul hea. „Aga kusagil kolm tundi enne siia sõitu hakkas närv kerima. Et nüüd on see päev, täna pean tegema nii olümpiadebüüdi kui ka esimese suurvõistluse sel hooajal. Samas olen sooritusega rahul. Kui hooaja alguses olin ikka väga kimpus omadega, siis nüüd suudan oma sõidu ära teha. Arvan, et siit on hea edasi minna, sest veebruari lõpus ootab mind U23 MM,” ütles ta.