Hiina müür.
Foto: Ng Han Guan/APKOMMENTAAR | Mõistan üha rohkem kolleegi, kes sirtsutas vastu Hiina müüri
Deivil Tserp, spordiajakirjanikOlümpia oli siiani minu silmis eriline sündmus. Lapsepõlves ootasin neliaastaku suurimat spordipidu nagu sünnipäeva, kui vanemad panid lauale maitsva sefiiritordi. Hiljem on mängude kajastamine olnud mu leivatöö, mida iga kord mõnuga tegin. Polnud vahet, kas viibisin sündmuste tulipunktis või kodumaal. Paraku hakkab huvi raugema ja Pekingi talimängud kustutavad ilmselt sisimas leegi, mis tavaliselt olümpiatule süttides vägevalt lõõmama hakkas.
Olümpia on kümnendite jooksul kõvasti muutunud ja üha kiireneva elutempo tõttu liigutakse endiselt uuenduste teel. Kogu see sündmuste virvarr pidavat käima pealtvaatajate kaasamiseks ja põnevuse tõstmiseks. Kuid ometi tundub siinkirjutajale, et publikuhuvi on muutunud hoopis leigemaks, käega on löönud isegi paljud heausksed spordifännid, kes varem sättisid oma puhkusegraafikut olümpia toimumise järgi.
Kommentaarid (0)