Venemaa riigitegelaste äsjaseid sõnavõtte Ukraina teemadel võiks võtta üksnes sonimise ja jampsina, kui juba mitmeid aastaid kestev relvade tärin iseseisva riigi vastu ei ähvardaks nüüdseks tervet Euroopat ja maailma suure sõjalise konfliktiga. Selles olukorras pole demokraatlikul maailmal muud võimalust, kui ühiste väärtuste kaitsel seista ühtsena agressiivse Venemaa plaanide vastu. Seda kinnitas ka president Allar Karise äsjane külaskäik Kiievisse – sõpra tuntakse hädas.
Kuid mündil on ka teine pool, mida Eesti peab arvestama isegi juhul, kui suurt sõjategevust Ukrainas ei puhke ja konflikt jääb vinduma. On selge, et sanktsioonid Venemaa vastu ükskõik millisel kujul ei jäta mõjutamata ka Eestit, selle kinnituseks on kasvõi järjekordse rekordi löönud autokütuse hinnad ja ärevus väärtpaberiturul. Samavõrra mõistetav on, et Eesti koos teiste riikidega on valmis vajadusel vastu võtma Ukraina põgenikke.
Küll aga võib olukord Ukrainas mõjutada Eestit mitmel moel isegi juhul, kui riigi asemel majutavad siia saabujaid juba praegu meil elava ukrainlaste kogukonna liikmed. Proovile pannakse mitte ainult perearstid ja meditsiinisüsteem, vaid kogu sotsiaalsüsteem tervikuna, kui korraga võivad perearste vajada tuhanded saabujad ning samal ajal on vaja tagada Eesti elanike ohutus, kuni on näiteks välja selgitatud, kas ja mille vastu on saabujad vaktsineeritud.
Omamoodi problemaatiliseks meie majanduse jaoks võib tekitada ka ukrainlaste kõrge valmisolek kaitsta oma riiki, kui lahkuvad seni meil töötanud ukrainlased või kevadel jäävad põllumajandusse tulemata oodatud lisakäed. Samuti tuleb valmis olla hübriidrünnakuks, kui põgenike nime all võib Venemaa üritada destabiliseerimiseks siia sokutada viiendat kolonni. Tagatipuks võib ukraina kriis vallandada ka põgenikelaine Venemaalt, kust võivad lahkuma hakata nii tagakiusamisohus ukrainlased kui režiimiga mittenõustuvad venelasedki.
Kommentaarid