ÕL PEKINGIS | KOOLIRAHA MAKSTUD! Avamängud kaotanud Eesti kurlinguvõistkond otsib avavõitu lahingust lätlastega. „Tahaks revanši võtta.“ (12)

Ratastoolikurlingu turniir algas Pekingis laupäeval, mil Eesti võistkond oli vaba, kuna venelased eemaldati Ukrainas alustatud sõja tõttu paralümpialt. Küll aga käisid jääl mõlemad meie vastased.

Ameeriklased, kes mullu lõpetasid Hiinas toimunud MMi neljandal kohal – arvestades võistkonna taset selge eneseületus, millega tõusti maailma edetabelis Eestist mööda ja kindlustati koht paralümpial –, on alustanud turniiri kahe kaotusega. Esmalt jäädi 3 : 9 alla Slovakkiale ning seejärel 6 : 10 brittidele. Eesti vastu jahiti esimest võitu.

Poolel maal viigiseisus

Matši ameeriklastega alustas Eesti kohe varastamisega ehk olukorras, kus viimase kivi viskamise õigus oli vastastel, said silma pähe eestlased. Punktikivi saatis teele Mait Mätas eestlaste kolmandal viskel – seni jää paremale äärele ja vastupäeva visetele keskendunud mängus paigutas ta kivi vasakult maja punase ringi otsa, otse ameeriklaste parima kivi ette. Eesti kaitsemäng oli tasemel, ameeriklased eksisid mitmel äraviskel ja nii pidid nad kaitsjatest mööda pääsemiseks viimasele kivile peale panema kange vindi, mis viis sellest hoo ja Eesti sai matšis esimesena minema.

Kahjuks kohe järgmises voorus said ameeriklased sisse hingetõmbevahe. Juba oma teisel viskel rikkusid nad reegleid, kui eemaldasid jäält Eesti kaitsekivi, mida nõnda vara teha ei tohi. Eesti kapten Andrei Koitmäe tahtis kohtunikke säästa mitme kivi uuesti jääle sättimise vaevast ja püüdis minema tuhisenud 20kilose kamaka kinni, kuid suurturniiri reeglid on karmid: isegi heast tahtest ei tohi kive puutuda. Seetõttu kaotas Eesti ühe kivi ja teine jäi rünnakutele avatuks, millega haarasid initsiatiivi vastased. Koitmäe kaks viimast viset jäid mõlemad lühikeseks ja jänkide liider Matthew Thums sai teha kaks kindla peale sooritust, millega USA võistkond teenis kolm punkti.

Kolmandas voorus tulid tabloole nullid – kuna viimase punkti saanud võistkond peab järgmises ringis viskama esimesena, ei tahtnud eestlased ühe silma nimel oma viimase kivi õigusest loobuda ja saatsid selle meelega tühja.

Neljandas viigistas Eesti aga mänguseisu. Taas oli see eestlastest matši parima esituse teinud Mätas, kelle varajane vise lendas veidi pikaks, aga kivi äär jäi napilt kodu kaugeimat ringi puutuma ning ameeriklastel ei õnnestunud kuidagi sellest kivist lahti saada. Kui Koitmäe eelviimane vise ebaõnnestus, tundus võimalik, et eestlased peavad sel korral leppima ühe punktiga, kuid Thums vastas omapoolse eksimusega, mis jättis Kotimäele 3 : 3 seisuks vaid vormistamise vaeva.

Peaaegu õnnestus hullumeelne tagasitulek

Matši saatuse määras teise mängupoole algus: kui viiendas voorus said ameeriklased tabloole neli punkti juurde. Tasavägiselt kulgenud voorus jäi kõik kaptenite otsustada ja kui seekord oli Koitmäe visetel piisavalt jõudu, siis päripäeva peale pandud vinti ei tulnud kummalgi viskel piisavalt ja Eesti punased kivid põrkusid valele poole ameeriklaste kollaseid.

Et tipptasemel võib määrata vähene, näitas kuuenda vooru lõpplahendus: ideaalse soorituse korral võinuks Eesti tagasi võita kolm punkti, halva õnne korral aga saanuks punkti hoopis vastane. Läks nagu läks: võitis küll Eesti, aga seda vaid ühe punktiga, mis tähendas, et ameeriklased said viimases kahes voorus kaitsta kolmepunktilist edu ja seda viimase viske õigusega.

Et vastased raiskasid järgmises voorus kaks kivi – jää oli kiire ja visked libisesid pikaks –, jäid eestlased ellu: teist korda matši jooksul suudeti varastada ja seekord suisa kahe punkti vääriliselt. Ameeriklaste viimane kivi, mis näis rõõmu rikkuvat, jäi viimasel hetkel ja millimeetrid enne õiget kohta järsku seisma.

Seega oli vahe enne viimast vooru napp punkt, 6 : 7, aga ameeriklastel jätkuvalt viimase kivi viskamise võimalus ehk Eesti seis oli ikkagi keeruline. Veel kord suudeti vastased panna hea mänguga surve alla, kuid vastaste kolmas viskaja Steve Emt sokutas seitsmenda kivi ülitäpselt eestlaste kahe kaitsekivi vahelt läbi ja sellega oli matš ka tehtud: Koitmäe vajas seisu ümber pööramiseks ideaalseid tabamusi, mida tal käe sees polnud. Paralümpiadebüüt algas Eesti kurlingumängijatele 6 : 9 kaotusega.

Hiinlased domineerisid täielikult

Päeva teisel mängul, kui Eesti kohtus tiitlikaitsjate ning valitsevate maailmameistrite hiinlastega, pikemalt peatuda ei tasu. Kuigi võõrustajad olid kaotanud oma esimesed kaks matši vastavalt Kanadale ja Rootsile, siis eestlaste vastu dikteeriti tempot täielikult. Meie koondis ei saanud sisuliselt kordagi enda mängu üles ehitada vaid tuli reageerida vastaste tekitatud olukordade klaarimisele. Terve mängu peale eksisid hiinlased vaid mõnel viskel: esimeses voorus, kui jätsid viimase kiviga võtmata neljanda punkti ning teises, kui paigutasid kogemata kaks kivi kõrvuti – kuid eestlastel ei õnnestunud neid korraga välja lüüa – ja kuuendas 7 : 1 eduseisus, kui enam midagi kaalul polnud. Lõpuks olid kodumeeskonna võidunumbrid 9 : 3.

Kui koledas seisus miskit positiivset leida, siis kapten Koitmäe keeldus rasketel hetkedel leppimast lihtsate lahendustega, vaid püüdis vastastelt kätte saada iga viimase kui punkti. Korra ka õnnestus.

Eestlased kinnitasid kui ühest suust, et Pekingis viibitud nädalaga on end joonele saadud. „Ajavahet enam ei ole, uneaeg on paigas ja mingit väsimust pole,“ sõnas Lauri Murašov.

Kas esimene võistluspäev paraspordi suurimal areenil oli selline nagu oodatud? „Ma arvasin, et olen rohkem närvis, aga olin palju rahulikum. Need Eesti kohalikud võistlused, kus me oleme mänginud tavakurlingimängijatega, seal olen isegi olnud rohkem närvis,“ võttis avapäeva emotsiooni kokku Kätlin Riidebach.

Pühapäevased tulemused tuleb eestlastel kärmelt unustada, sest Eesti aja järgi ööl vastu esmaspäeva kohtuti põhimõttelises vastasseisus lätlastega, kel on seni kolmest mängust kirjas kaks võitu – nii Lõuna-Korea kui ka Slovakkia alistati 8 : 4.

Riidebachi sõnul on lätlaste alistamise võti väga lihtne: uskuda enda strateegiasse ja visetel mitte eksida. Et tegu on lõunanaabritega, annab lihtsalt kõigele vunki juurde: „Eks see ikka naabrist parema tunne käib sinna juurde. Aga see ei ole selline halva tooniga mõte, et tahaks neile ära teha. Pigem selline… Et võiks ju! Viimane kord, kui me nendega mängisime, siis kaotasime (Tallinnas peetud turniiril tänu lätlaste imetäpsele otsustavale viskele – V. V.). Nüüd tahaks revanši võtta.“

***
Eesti koondise koosseisus mängivad Lauri Murašov, Kätlin Riidebach, Signe Falkenberg, Mait Mätas ja tiimi kapten Andrei Koitmäe. Koondise peatreener on kanadalane Chris Bowden, abitreenerina on koondisega kaasas Ain Villau.

Kõik 11 koondist mängivad alagrupis omavahel läbi ja neli parimat pääsevad poolfinaalidesse.

Õhtulehe reisi eest Pekingi talvisele paraolümpiale tasus Eesti Paralümpiakomitee.