BLOGI | Venemaa pole seni täitnud lubadust lõpetada lahingutegevus Kiievis ja Tšernihivis. Kallas: peame olema Venemaa lubaduste osas skeptilised!

Zelenskõi: rahukõnelustel oli positiivseid märke, kuid oht püsib

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles hilisõhtuses telepöördumises, et kuigi teisipäeval toimunud rahuläbirääkimiste esialgsed märgid olid positiivsed, ei vaigista need Venemaa mürskude plahvatusi.

Zelenskõi rõhutas, et usaldada saab ainult läbirääkimiste konkreetseid tulemusi ja ta kinnitas, et Ukraina ei vähenda kaitsepüüdlusi, sest Venemaa sõjaväel on märkimisväärne potentsiaal edasiste rünnakute läbiviimiseks, vahendas BBC.

Zelenskõi suhtub ettevaatlikusega Venemaa teatesse, et nad kärbivad tegevust Kiievi lähistel: see ei tähenda kindlasi lahingute lõppu. „Olukord ei ole lihtsamaks muutunud,“ sõnas Zelenskõi.

USA Euroopa maavägede endise ülema, kindralleitnant Mark Hertlingi arvates ei peaks uudistepealkirjad kuulutama, et „Venemaa vähendab oma vägesid Kiievis“.

„Palju õigem oleks öelda: „Ukraina on vähendanud ja jätkab Vene vägede vähendamist Kiievi lähedal“,“ kirjutab ta Twitteris.

Hertling tõi ka välja, et minevikus on Venemaa kasutanud võidetud aega selleks, et jälgi segada, kontakti katkestada, taasrelvastuda ja siis uuesti rünnata.

„Seekord on asi veidi erinev, kui arvesse võtta nende inimkaotused, varustuse häving, häbi... Ja mis kõige tähtsam: halvavad tööstuslikud ja majanduslikud sanktsioonid. Need kõik tuleb säilitada! Ei mingit järeleandmist!“ rõhutas Hertling.

Esimesed märgid, et Vene vägesid tõesti liigutatakse Kiievist eemale: Ukraina ja Valgevene piiril nähti suurel hulgal Vene lahingumasinaid, mis laaditi rongidele.

„See on sõna otseses mõttes kõige kompetentsemalt organiseeritud manööver, millega venelased on terve sõja vältel hakkama saanud,“ kommenteeriti sotsiaalmeedias.

Pentagoni pressiesindaja John Kirby kinnitas, et hoolimata Venemaa keskendumisest Donbassile, pole oht pealinnale möödas: väed ei tõmbu tagasi, vaid paigutuvad ümber.

„Meie ja keegi teine ei tohiks lasta end lollitada Kremli väitel, et nad vähendavad äkitselt Kiievi ümbruses rünnakuid. Oht Kiievile pole möödas. Venemaa jätkab riigi kallal jõhkrutsemist ja isegi täna rünnati Kiievit. Katkestatud pole ka õhurünnakuid,“ ütles Kirby.

Venelastel järgmine kaotus! Toimus plahvatus laskemoonalaos Belgorodis, Venemaal Ukraina piiri lähedal.

Kuuldavasti kasutasid Ukraina relvajõud Venemaal Belgorodi lähedal Oktjabrskoe külas laskemoonalao hävitamiseks raketti Tochka-U.

Venemaa ja Valgevene ametlikke esindajaid ei kutsuta eelseisvale tseremooniale endises natside koonduslaagris Buchenwaldis Saksamaal, teatasid korraldajad, vahendab BBC. 10. aprillil möödub 77 aastat laagri likvideerimisest.

Buchenwaldi ja Mittelbau-Dora mälestusmärkide fond teatas, et selle asemel kutsutakse kohale Venemaa ja Ukraina „kodanikuühiskonna“ esindajad.

18. märtsil Harkivis oma kodus tapetud laagrist pääsenud Boriss Romantšenko pälvib mälestusüritusel erilise austusavalduse.

Sihtasutus väidab, et Ukrainas elab umbes 42 000 natsikuritegudes ellujäänut.

Kaja Kallas rääkis CNN-i otse-eetris Putini sõjast Ukrainas: „Rõhutasin, et peame olema Venemaa lubaduste osas skeptilised. Misiganes kokkuleppeid läbirääkimistel ka ei sõlmitaks, on Ukraina olnud sunnitud läbi rääkima, relv meelekohal. Me ei tohi unustada Putini sõjakurjategusid. Ka NATO peab uues olukorras kohanema, et Putin mõistaks üheselt, et NATO on valmis kindlalt kaitsma igat sentimeetrit oma territooriumist. NATO riikide julgeoleku tugevdamiseks on oluline iga liitlase panus. Kui üks liikmesriik investeerib rohkem kaitsesse, muudab see meid kõiki tugevamaks.“

Kiievi eeslinnade ümbruses jätkusid teisipäeva pärastlõunal intensiivsed lahingud, eriti linna loode- ja kirdeosas, hoolimata nii Ukraina kui ka Venemaa ametnike teatest, et Moskva tõmbab mõned väeüksused nii pealinnast kui ka Tšernihivist eemale.

CNN-i meeskond, kes külastas pealinna idaosas rindejoone lähedal (5 km kaugusel Irpinist) asuvat elamupiirkonda, kuulis valjusid ja sagedasi suurtükiväe rünnakuid, kohati oli kuulda ka mitut raketiheite süsteemi.

Lähedal asuvas kontrollpunktis ütles Ukraina territoriaalkaitseväelane, et lahingud pole viimase 24 tunni jooksul vähenenud. „[Eile tulistati] kogu aeg. Palju tulistati öösel ja ka täna hommikul ja praegu õhtul,“ ütles ta. „Nii palju kui mina aru saan, ei tabanud nad siin Kiievis ühtegi sihtmärki, nii et meie raketitõrjesüsteem annab endast parima.“

Elanikud, kellega CNN rääkis, ütlesid, et suhtuvad kahtlevalt Venemaa lubadusse viia osa oma vägedest piirkonnast välja. „Moskvat ei saa usaldada!“

Mõkolaivi oblasti piirkondliku sõjaväehoone pommitamises on hukkunud vähemalt 12 ja saanud vigastada 33 inimest, teatas Ukraina riiklik hädaabiteenistus.

USA ametnik ütles, et Vene väed paigutuvad ümber, mitte ei lahku Kiievist.

USA ametnik ütles teisipäeval Fox Newsile, et „igasugune Vene vägede liikumine Kiievi ümbruses on ümberpaigutamine, mitte tagasitõmbumine, ja maailm peaks olema valmis suureks pealetungiks Ukraina teiste piirkondade vastu.“

„Venemaa lubadused ei tohiks kedagi petta,“ ütles ametnik. „See ei tähenda ka seda, et oht Kiievile on möödas. Venemaa on ebaõnnestunud oma eesmärgis vallutada Kiiev ja ebaõnnestunud eesmärgis allutada kogu Ukraina, kuid see võib siiski tekitada riigile, sealhulgas Kiievile, tohutuid kahjustusi,“ ütles ta.

Pärast tund aega kestnud kõnet Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Vladimir Putini vahel ütles Macroni kantselei, et Venemaa leiab, et rahuläbirääkimistes on olnud edusamme, vahendab CNN. Allikas ei selgitanud, milles need edusammud seisnesid, kuid lisas, et Macron peab lähitundidel või -päevadel rääkima Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et saada teada Ukraina seisukoht läbirääkimistes.

Vene vägede poolt piiratavas linnas Mariupolis on olukord katastroofiline. Allika sõnul nõudis Macron Putiniga peetud kõne ajal uuesti relvarahu kehtestamist, mis võimaldaks tsiviilelanikel Mariupolist lahkuda ja humanitaarabi juurdepääsule veel linnas viibijatele. Putin ütles, et ta „mõtleb [nõudmiste üle] ja annab oma vastuse,“ ütles allikas. Putin olevat Macronile öelnud, et Mariupoli „natsionalistid“ peavad relvad maha panema.

Lisaks ütles Macron Putinile, et Euroopa riigid ei saa täita Putini nõudmist ja maksta Vene gaasi eest rublades.

USA president Joe Biden on skeptiline Venemaa lubaduse osas vähendada rünnakuid Kiievis ja Tšernihivis. Ta ütles teisipäeval ajakirjanikele: „Ma ei loe sellest enne midagi välja, kui näen, mis nad ette võtavad,“ ütles ta. „Vaatame, kas nad teevad seda, mida nad lubavad.“

Biden märkis ka, et tema teisipäevahommikuses kõnes Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia liidritega oli konsensus jätkata rangete sanktsioonidega. „Jätkame Ukraina sõjaväele kaitsevõime pakkumist ja hoiame toimuval ka edaspidi tähelepanelikult silma peal,“ lisas Biden.

Ukraina kindralstaap: Venemaa viis osaliselt sõjaväeüksused välja Kiievist ja Tšernihivi oblastist.

Ukraina sõjaväe teatel koondub Vene armee idas ümber, lõunas valmistutakse aga pealetungioperatsioonide jätkamiseks.

Poola valitsuse pressiesindaja Piotr Muller kommenteeris Poola otsust lõpetada kivisöe import Venemaalt. „Me ei saa enam oodata ELi reaktsiooni selles küsimuses,“ ütles ta „Oleme riskidest teadlikud.“ Ligi 20% Poola kivisöest tuleb Venemaalt.

Vene telekanal näitas, kuidas venelased jagasid Melitopolis inimestele humanitaarabi.

MelitopolNews Telegrami kanali analüüs näitab, et see video on tegelikult tehtud paar päeva tagasi kinnipeetud Ukraina abikonvoist. Ka kogu abi on Lääne-Euroopast, ei midagi sanktsioneeritud Venemaalt!

Venemaa teatas, et rünnakud Kiievi ja Tšernihivi pihta hakkavad drastiliselt vähenema. Kreml otsustas enda sõnul keskenduda pigem Donbassi regioonile Ida-Ukrainas, selle n-ö vabastamisele, mida iganes see ka ei tähendaks. Samal ajal kaovad Venemaal lettidelt tampoonid ja tatar.

Seni on Mõkolaivis regionaalvalitsuse hoonele tehtud raketirünnaku tagajärjel hukkunud 9 ja viga saanud 28 inimest.

Belgia otsus saata riigist välja 21 Vene diplomaati on tõsine löök kahe riigi suhete alustaladele ja see ei jää vastuseta, teatas Venemaa välisministeerium.

Tšuhuivi piirkonnas leiti Vene sõjaväelaste surnukehad, nad polnud haavatud, samuti polnud jälgi vägivaldsest surmast. Võimalik, et nad külmusid surnuks.

„Oli selge, et tuhandete eraautojuhtide seas polnud kõik heatahtlikud,“ ütleb Marge. Liikusid kuuldused inimkaubanduse kahtlusega juhtumite kohta. Ta on ettevaatlik konkreetsete näidete toomisel, kuna palju tõendeid ei ole. „Lood põgenikekeskustest kadunud inimeste ja väljapressimiste kohta on olemas. Näiteks on teada, et inimene on ületanud piiri ja jõudnud keskusesse, kuid hiljem jäljed kaovad ja ühendust temaga enam ei saa,“ selgitab Marge ja lisab, et üks kahtlane juhtum oli seotud umbkeelse mehega, kes pakkus 80 euroga transporti Eestisse, autol Poola numbrimärk. „Meie keskuse logistikakoordinaator teavitas politseid, kes pärast mehe tausta kontrollimist tal käed raudu pani ja minema toimetas.“