Endise loomaarsti esimesed seiklused kettagolfiprofina: alguses oli lust ja lillepidu, aga maailmameistriga koos mängimine tõmbas pinge peale
Keiti Tätte jättis novembri lõpus Koigi ja Risti Agro farmide piimalehmadega hüvasti ja alustas profisportlase elu. Tartu loomaarstist sai 26aastaselt elukutseline kettagolfimängija. „Ma olen väga-väga rahul sellega, mis toimub,“ räägib ta õhinal ja paitab samal ajal beežika karvaga kassi, kes mäugus nii kaua, kuni Keiti ta sülle haaras. Nüüd on neljajalgne sõbergi eluga rahul ja sätib end mugavalt kerra, et kuulata, kuidas nädala alguses USAst võistlusreisilt naasnud perenaisel läinud on.
Muutus oli drastiline. Loomaarstina ärkas Keiti enne kukke ja koitu, et Tartust kella kaheksaks Kesk-Eestisse vurada, kuid 1. detsembril polnud tal äkitselt kuhugi kiiret. Veider, tunnistab ta. „Üritasin rutiini sisse harjutada, mitte magada kella 12ni ja teha, mida tahan. Ärkasin hommikul ja püüdsin kohe aktiivne olla. Eks detsember oli natuke puhkus pärast töö kõrvalt disc'i mängimist,“ räägib ta ja lisab, et tegelikult möödusid esimesed kuud üpris igavalt.
Eestis oli küll suurepärane suusatalv, aga kettagolfi on põlvini lumes ja jäiste tiialadega keeruline nautida. Õigemini nautida saab, kuid kubujussina libedal pinnasel ei kannata teha päris neid liigutusi, mida profitasemel tarvis. Pigem tuleb vaadata, et endale viga ei tee. Nii käis Keiti talvel hoopis kolm korda nädalas jõusaalis ja harjutas peamiselt siseruumis puttimist (lähivise korvi). Õues pikki viskeid tegi ta vaid paar korda nädalas. Arvestades, et ta sai Latitude 64°-lt kotitäie uusi kettaid, mida tundma õppida, siis ei kõla nagu ideaalne ettevalmistus debüüdiks USA profituuril.
Kommentaarid (0)