Trekiratturid Jason Kenny ja Laura Kenny on võitnud kahe peale 12 olümpiakulda.
Foto: REUTERS / SCANPIXViiekordse olümpiavõitja elu karmimad kuud: esimene rasedus katkes, teine oli emakaväline
Viiekordne trekisõidu olümpiavõitja, britt Laura Kenny (29) on viimase viie kuu jooksul üle elanud raseduse katkemise ja emakavälise raseduse.
Möödunud suvel oli kõik veel suurepärane. Kenny võitis Tokyos olümpiakulla ja -hõbeda ning jäi kohe pärast spordipidu rasedaks. „Olümpiamängudest alates pole meil väga õnne olnud ja need on olnud minu elu kõige raskemad kuud,“ kirjutas ta täna Instagramis.
„Jäime Jasoniga (tema trekiratturist abikaasa, kes on lausa seitsmekordne olümpiavõitja – M. T.) pärast olümpiat lapseootele ja olime ülirõõmsad. Kahjuks novembris, kui kommenteerisin trekisõidu meistrite liigat, katkes mu rasedus üheksandal nädalal. Ma pole kunagi tundnud end nii kadununa ja kurvana. Oli tunne, nagu tükk minust oleks ära rebitud.
Haarasin oma turvateki, rattasõidu. Uuesti treenimine tegi mind taas rõõmsaks. Keset jaanuarikuud sain Covidi ja tundsin end väga kehvasti. Mul polnud tüüpilisi Covidi sümptomeid, mistõttu tajusin, et pean minema haiglasse. Päev hiljem avastasin end erakorralise meditsiini osakonnast, sest mul oli emakaväline rasedus. Öelda, et olin hirmul, ei kirjelda kaugeltki mu emotsioone. Kaotasin sel päeval munajuha. Olen alati teadnud, et olen sitke, aga vahel tõukab elu sind väljakannatamatu piirini. Ilma Jasoni ja [4aastase poja] Albie'ta oleks katki läinud. Aga siin ma olen – pere, sõprade ja tiimikaaslaste toel rahvuste karika poodiumil.“
Ta viitab neljapäeval Glasgow's toimunud võistlusele, kus Briti naised võitsid võistkondlikus jälitussõidus hõbeda.
Ida-Tallinna keskhaigla kodulehel kirjutatakse emakavälise raseduse kohta nii: „Munaraku viljastamine toimub munajuhas; viljastatud munarakk peab mööda munajuha edasi liikuma emakasse, et seal pesastuda ja hakata kasvama. Mõnikord ei liigu viljastatud munarakk emakasse ja pesastub emakast väljaspool – tekib emakaväline rasedus. See juhtub enamasti siis, kui munajuha on eelnenud põletikust kahjustatud ega funktsioneeri korralikult. 1000-st rasedusest on umbes 20 emakavälised. Emakaväline rasedus tekib kõige sagedamini munajuhas (98% juhtudest).
Harvem võib emakaväline rasedus olla ka munasarjas, emakakaelas, emakaarmi (nt keisrilõikest) piirkonnas, emaka nurgas, emaka rudimentaarses sarves (emaka arenguanomaalia) või kõhukoopas.
Harva võib olla tegemist ka heterotoopse rasedusega (esinemissagedus 1 juhtum 3900 raseduse kohta) – rasedus on nii emaka sees kui ka emakast väljaspool.“
Kommentaarid (0)