BLOGI | Transnistrias plahvatasid pommid. Briti kaitseminister: Ukrainas on kahe kuu jooksul tapetud ligikaudu 15 000 Vene sõjaväelast

Hersoni linnapea Ihor Kolõhajev teatas, et relvastatud venelased võtsid linnavolikogu hoone esmaspäeval enda kontrolli alla, vahendas BBC. Herson on ainuke suurematest linnadest, mille Vene väed on suutnud vallutada ja okupeerida. Ehkki umbes 300 000 elanikuga linn on okupantide käes juba märtsi algusest, töötas linnavalitsus senini Ukraina alluvuses.

Esmaspäeval võtsid aga Vene väed töötajatelt hoone võtmed ja vahetasid turvatöötajad enda omade vastu. Linnapea sõnul lahkus ta hoonest kell 19.45 kohaliku aja järgi. Alates 26. aprillist Hersoni linnavolikogu enam ei tööta. Kohaliku meedia teatel lubati linnapeal ja teistel töötajatel koju minna.

Kohalik venemeelne meedia teatas esmaspäeval, et Transnistrias Tiraspolis toimusid „administratiivhoones“ plahvatused. Moldova nimetas seda Venemaa provokatsiooniks, mille eesmärgiks on piirkonnas pingeid tekitada.

Ukraina luure andmetel plaanib Venemaa selliste petterünnakutega jätkata, et Moldova-Ukraina piiril asuv Venemaa poolt okupeeritud piirkond sõtta kiskuda.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki kinnitas, et Poola saatis Ukrainale tanke, vahendas Reuters. Igaks juhuks jättis ta ütlemata nende arvu.

Anatoli sõnul aitab neid teadmine, et nende lähedased on kõik elus ja terved. Vähemalt füüsiliselt. Kui katki on aga kuri vaenlane teinud nende vaimse tervise ja kui palju aega kulub paranemiseks, teab vaid aeg. „Me ei näe oma kalleid inimesi, aga teame, et nad on kõik turvalises kohas. Telefoni teel oleme pidevas ühenduses.“

Mariupoli lähedalt leiti juba kolmas massihaud.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres on teel Moskvasse, et kohtuda teisipäeval Vladimir Putiniga ja välisminister Sergei Lavroviga. Neljapäeval suundub ta Kiievisse ning kohtub Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Dmõtro Kulebaga.

Peasekretäri pressiesindaja Farhan Haq ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et Guterres soovib mõlema osapoolega rääkida ja näha, kas on mingeid võimalusi edusammudeks. Lõppeesmärgiks oleks võitluse lõpetamine ja Ukraina inimeste olukorra parandamine ning humanitaarabi osutamine.

Haq ei soostunud täpsemalt rääkima, milliseid ettepanekuid Guterres kohtumistel esitab, kuid märkis, et nii Ukraina kui Venemaa ametnikud olid visiidiga nõus.

Ukraina teatas varem, et Venemaa üritab takistada välisriikide relvasaadetisi ja pommitab seetõttu raudteid. Venemaa kinnitas nüüd, et just see oligi rünnakute eesmärk, vahendas Reuters. Venemaa kaitseministeerium väitis, et nende raketid hävitasid kuus raudteerajatist, mille abil Ukraina vägedele välismaalt varustust tarniti.

Ukrainlaste sõnul said esmaspäeva hommikul raketitabamuse viis riigi kesk- ja lääneosas asuvat raudteejaama ja üks elektrialajaam Lvivi lähedal. Rünnakute tagajärjel hukkus viis inimest.

Briti kaitseminister Ben Wallace ütles esmaspäeval, et Suurbritannia hinnangul on Ukrainas pärast sõja algust tapetud ligikaudu 15 000 Vene sõjaväelast.

Wallace ütles parlamendi alamkojale, et hävitatud on üle 2000 Vene soomusmasina, sealhulgas üle 500 tanki, lisaks 60 helikopterit ja hävitajat, kirjutab CNN.

Venemaa ametlikud andmed on Ühendkuningriigi hinnangust palju madalamad. Vene kaitseministeeriumi 25. märtsil avaldatud andmetel on Ukrainas hukkunud 1351 ja haavatud 3825 sõjaväelast.

Wallace ütles parlamendis, et Suurbritannia annab Ukrainale mõned soomusmasinaid Stormer, mis on varustatud õhutõrjerakettide kanderakettidega.

Pärast seda, kui Venemaa kaks kuud tagasi alustas sissetungi Ukrainasse, on riigist põgenenud üle 5,2 miljoni ukrainlase, ainuüksi viimase 24 tunni jooksul üle 45 000 inimese, teatas ÜRO pagulasagentuur (UNHCR).

Kokku on UNHCRi andmetel 24. veebruarist Ukrainast põgenikena lahkunud 5 232 014 inimest.

Aprilli algusest on riigist põgenenud veidi alla 1,2 miljoni ukrainlase, märtsis lahkus umbes 3,4 miljonit ukrainlast.

90% välismaale põgenenutest moodustavad naised ja lapsed.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni hinnangul on Ukraina piires ümberasustatud üle 7,7 miljoni inimese.

Peaaegu kaks kolmandikku Ukraina lastest on oma kodudest põgenenud, vahendab BBC.

Tiraspolis, Transnistrias toimusid plahvatused julgeolekuministeeriumi hoone juures.

Vaid mõne päeva eest teatas Venemaa, et „erioperatsiooni“ teine etapp näeb ette väljapääsu Transnistria piirile.

Venemaa rünnakutes raudteetaristule Ukraina keskosas Vinnõtsja oblastis hukkus täna vähemalt viis ja sai viga 18 inimest.

„Käivad päästeoperatsioonid, sündmuskohal töötavad uurijad, prokurörid ja teised talitused,“ teatas Ukraina peaprokurör sotsiaalmeedias.

Venemaa rahvusliku riigikaitse juhtimiskeskuse ülem, kindralpolkovnik Mihhail Mizintsev teatas, et Vene sõjaväelased avavad humanitaarkoridori Mariupoli Azovstali tehases olevate tsiviilisikute väljumiseks.

Ukraina asepeaministri Irina Vereštšuki kinnitab aga, et tänase seisuga ei ole ole Azovstali humanitaarkoridori osas kokkuleppeid.

Vereštšuk ütles, et ainult Venmaa poolt väljakuulutatud koridor ei paku turvalisust, seega pole see humanitaarkoridor.

President Putini väitel taheti tappa teleajakirjanikku Vladimir Solovjovi, kuid Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus FSB nurjas katse.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško annab oma Telegrami kanalil teada, et sel nädalal demonteeritakse kahte töölist kujutab pronksskulptuur, mis püstitati 1982. aastal „Ukraina Venemaaga taasühendamise mälestuseks“.

„Venemaa on oma suhtumist Ukrainasse näidanud rahumeelsete ukrainlaste jõhkra tapmise, meie linnade hävitamise ja sooviga hävitada meie riik,“ kirjutab Klõtško.

Punasest graniidist teine skulptuurkompositsioon kaetakse viimistlusmaterjalidega ja demonteeritakse hiljem.

Venemaa president Vladimir Putin õnnitles esmaspäevases avalduses Emmanuel Macroni Prantsusmaa presidendiks tagasivalimise puhul.

„Soovin teile siiralt edu riigitegevuses, samuti head tervist ja heaolu,“ seisab Kremli poolt avaldatud sõnumis.

Macron võitis Prantsusmaa presidendivalimised 58,55% häältega.

Kui presidendivalimised oleks võitnud Marine Le Pen, oleks Putinil saanud endale partneri Euroopas ja NATO-s ning liitlase ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme hulgas, kirjutab CNN.

Venemaa hoiatas USA-d Ukrainale relvade saatmise eest, ütles Moskva suursaadik Anatoli Antonov Washingtonis Vene riigitelevisioonile.

„Rõhutasime selle olukorra vastuvõetamatust ja nõudsime Ukrainasse relvasaatmise lõpetamist,“ vahendab Reuters.

Antonov ütles, et Valgele Majale saadeti ametlik diplomaatiline noot.

Pühapäeva õhtul kohtusid USA välisminister Antony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kus lubati Ukrainale relvi saata.

Ukraina peaprokuröri Irõna Venediktova sõnul on Vene väed tapnud sissetungi algusest kahe kuu jooksul 3818 ukrainlast ja haavata on saanud üle 4000 tsiviilelaniku.

Venediktova täpsustas, et arv on ebatäpne, kuna see ei hõlma ümberpiiratud Mariupoli ega ajutiselt okupeeritud aladel surnuid.

Nädal on möödunud ajast, mil Venemaa alustas laiaulatuslikku rünnakut Ida-Ukraina vallutamiseks ja okupeerimiseks. Kas Kremli väed on läbimurde lähedal?

Suurbritannia St Andrewsi ülikooli strateegiliste uuringute professor Phillips O'Brien rääkis BBC Raadio 4 saates „Täna“, et Venemaa armee ei vasta läänemaailma ettekujutusele edukast armeest.

„Tegelikult pole see peaaegu üldse edasi liikunud,“ rääkis O'Brien. „Armee on kandnud suuri kaotusi Kiievit ja teisi linnu rünnates. Tundub, et nad ei võitle sugugi arukalt, nii palju kui see meile paistab.“

Ta rõhutab, et inimesed „ei ole lihtsalt programmeeritavad sõjamasinad“. „Kiievist välja viidud sõdurid olid lüüa saanud sõdurid – nad olid näinud ja sooritanud sõjakuritegusid, näinud inimesi suremas, nad on kurnatud, nende varustus on kadunud.“

Asjaolu, et sõduritel ei lasta puhata, on O'Brieni sõnul märk kas rumalusest või meeleheitest.

„Praegune Vene armee kaob ütleme kahe kuu pärast. Nii et kui Venemaa kavatseb Ukrainas pidada pikka kurnamissõda, siis on neil vaja uut armeed,“ vihjas ta võimalikule üldmobilisatsioonile.

Ukrainlased on Vene vägede koleduste kirjeldamiseks loonud uue sõna – „rašism“, mis tõlkes võiks tähendada Vene fašismi.

Ukraina kaitsejõudude igapäevane ülevaade vaenuvägede kaotustest:

• 21 900 inimkaotust

• 884 tanki

• 2258 lahingusoomusautot

• 411 suurtükisüsteemi

• -69 õhutõrjesüsteemi

• 181 lennukit

• 154 helikopterit

• 1566 sõidukit

• 8 laeva