Vot niimoodi võtsid Reali fännid vastu lõpuvile.

Foto: Erki Lomp
Rasmus Voolaid 7. mai 2022 14:46

Kui sulle pakutakse võimalust minna koha peale vaatama meistrite liiga jalgpalli, siis tasub minna. Eriti, kui tegu on meistrite liiga poolfinaali kordusetendusega. Eriti, kui on teada, et mõlemad poolfinaalid peetakse sedakorda ühes ja samas riigis ühepäevase vahega. Nii et – kuna ühe mängu pilet on juba olemas, siis äkki veab kuidagi ka teisega?

See seiklus algas meile – mulle ja sõber Erkile – vahetult enne esimesi poolfinaale ja sisaldas garanteeritult Liverpool – Villarreali kohtumise pileteid. Mistõttu me palvetasimegi järgmisel õhtul, et selle paari saatust esimese mänguga ära ei otsustataks ja meile Villarealis ikka põnevus säiliks. Umbes 2 : 0 pidi olema okei – ja täpselt sellist seisu tabloo Anfieldil mängu lõppedes näitaski. Kuivõrd Real Madrid ja Manchester City pidasid eelmisel õhtul tõelise klassiku ja lõpetasid oma andmise seisuga 4 : 3, siis oli kindel: me vähemalt proovime ka seda mängu kohale vaatama minna.

Lennupiletitega oli natuke manööverdamist, sest Villarreal on napilt 50 000 elanikuga väikelinn ja nende meeskonna koduareen Estadio de la Ceramica mahutab vajadusel pooled linnaelanikud oma istmetele ära. Nii et päris sinna me lennata ei saanud. Seega nägi meie plaan ette, et stardime esmaspäeval autoga Tartust Riiga, lendame õhtul Barcelonasse, magame öösel seal, sõidame hommikul Castellon de la Planasse (ca Tartu-suurune linn mõne kilomeetri kaugusel Villarrealist), paneme kotid hotelli ja läheme edasi juba mängule.

Kõik läks hästi kuni selle hetkeni, mil hakkasin teekonnaks asju pakkima.

Edasi lugemiseks: