Mihkel Uiboleht (keskel) selgitab, miks kümmekond eesmärki arengukavas ei täitunud.

Foto: Stanislav Moškov, Martin Ahven, Robin Roots
Eigo Kaljurand 9. mai 2022 18:11

Eesti meestekoondis jõuab finaalturniirile ja mõni klubi eurosarjas alagruppi, Sportland Arena ehitatakse 4500 istekohaga kunstmurustaadioniks, kõik A-koondise valikmängud toimuvad täistribüünidele ja meistriliiga mängudel on keskmiselt 700 pealtvaatajat, esiliigas on iseseisvad klubid – need olid vaid mõned näited jalgpalliliidu 2016-2020 aasta arengukavas püstitatud eesmärkidest. Õhtuleht noppis arengukavast välja 18 mõõdetavat sihti (loe: jättis kõrvale arendame ja parandame jutud) ning küsis aru, mis asjad õnnestusid ning miks kümmekond asja ei täitunud.

10leheküljeline 2016-2020 aastat hõlmav Eesti jalgpalli arengukava eesmärgistas viit valdkonda: tippjalgpall (laias laastus koondised ja meistriliiga), harrastus- ja noortejalgpall, infrastruktuur, kommunikatsioon ja suhted ning organisatsiooni areng, mis võeti kokku 2020. aastaks püstitatud eesmärkidega. Õhtuleht noppis 27st välja 18 (jättes kõrvale mõõtmatud asjad nagu „koostöö kõikide ministeeriumitega“), millest umbes pooled jäid täitmata. „Arengukava peegeldab ühelt poolt ambitsioone ja visiooni, teiselt poolt proovib seda praktiliselt kirjeldada ja konkreetseteks tegevusteks lahterdada,“ lausub Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) arendusdirektor Mihkel Uiboleht.

Edasi lugemiseks: