Nii hüppas Artti Aigro Pekingi taliolümpiamängudel.

Foto: Karli Saul
Talisport
23. mai 2022, 10:03

Suusahüppaja Artti Aigro jätkab koostööd Soome koondisega (2)

Eesti üks edukamaid ja viimaste aastate parim suusahüppaja Artti Aigro jätkab ka tuleval hooajal koostööd Soome koondisega ja siirdub juba täna koos soomlastega kolmeks nädalaks Sloveenia suusahüppemekasse Planicasse laagrisse.

22aastase otepäälase jaoks ei sündinud otsus raskelt, kuna punt on tuttav ja treeneritetuumik sama.

„Juba veebruarikuu lõpus uurisin võimalusi nendega jätkata, kuid lõplik otsus sündis mõned nädalad tagasi,“ räägib ta. „Kuigi möödunud hooaeg oli suures pildis pettumus (välja arvatud lennumäe maailmameistrivõistluste 19. koht), võinuks arvata, et soovin muutust, kuid jõudsin järeldusele, et poolel teel kaardilugejat ei vahetata. Mul on üle lahe asjad pooleli ning tänaseks oleme teinud omad järeldused ja üritame edaspidi vigu vältida. Loomulikult on tähtsaim püsida terve.“

Aigro lisab: „Sügisene jalavigastus on küll täielikult paranenud, kuid veel jaanuaris andis jalg omajagu tunda. Just füüsiline pool jäi vajaka hooaja alguses ning enda ootused, soov ja tahe võib-olla ei lasknud kainelt mõelda ja keskenduda saja protsenti ravile ning lükata hooaja algus edasi. Samas on see minevik ja tuleb keskenduda tulevikule.“

Põhjanaabrite juures on tehtud üsna palju muudatusi, mis lihtsustas otsuse langetamist. „Kuid peamine on, et Janne (Väätäinen) jätkab, Frederic (Zoz, rätsep) samuti ning eraldi palgati meeskonna juurde varustuse eest vastutav isik/abitreener. Neil on selge visioon ja nägemus järgnevate aastate osas ja see ühtib minu omaga. Mul on hea meel, et saan jätkata meeskonnas, kellel on tahet, teadmisi ja võimalusi jõuda taas tippu.“

Vahepealsed jutud planeeritavast Eesti koondisest tulid Aigrole positiivse üllatusena. „Ma ei ole kunagi sisuliselt kuulunud täisväärtuslikku Eesti koondisesse. Pean silmas koondisesse, kus on peatreener, abitreener, rätsep, füsioterapeut, nii-öelda täispakett. Meil on olnud küll vastutav treener, kellega MK-etappidel või muudel võistlustel käija, kuid see oli ka kõik. Võib-olla siis, kui olin 18-19aastane ja saavutasin esimesed MK-punktid, oligi see piisav.“

Aigro oli päris põnevil ja viivitas oma otsusega, kui sai hooaja lõpus teada, et alaliidu juhtidel on tekkinud mingid mõtted. „Paraku pean nentima, et natuke toores oli see plaan veel tulevase hooaja kontekstis. Ma ei soovinud alustada ettevalmistust olukorras, kus hakkame vaikselt minema ja vaatame, kuhu me välja jõuame. Seepärast sai seekord tehtud otsus jätkata kolmandat hooaega põhjanaabrite juures. Samas on hea meel, et on taas hakatud mõtlema suusahüppekoondisest ja kui kõik kivid ühel päeval paika loksuvad, siis kindlasti treeniksin hea meelega koduse koondise juures ja ehk saaksin ka noorematele midagi juurde anda.“

Soome koondise peatreenerina jätkaval Janne Väätäinenil on mõistagi hea meel, et Aigro saab jätkata treeninguid tema käe all. „Artti on kaks aastat koos meiega harjutanud ja selle ajaga on ta täielikult omaks võetud. Ta on meie poiss,“ ütleb Väätäinen muheldes.

Ta jätkab: „Polnud tegelikult pikka arutelugi tema jätkamise osas. Ta näitas ise huvi üles ja samuti meie ning uuele spordidirektorile Mika Kojonkoskile sellest piisas. Õigemini Mika oli samuti väga huvitatud Artti jätkamisest, kuna ta on väga sümpaatne noormees ja suure potentsiaaliga sportlane. Ta annab meile palju juurde tänu oma väga professionaalsele suhtumisele.“

Soomes on olnud viimasel kümnendil madalseis, kuid nüüd on tekkinud kindel nägemus, kuidas edasi minna, et meie sportlased suudaksid taas poodiumikohtade eest võidelda, ja sinna võiks jõuda ka Aigro.

„Palgati uus spordidirektor Mika Kojonkoski, kes on toonud kaasa küllaltki suured muutused ja ka alaliit panustab märgatavalt rohkem kui varem. Näiteks oleme alustanud varustuse arendamise projekti, kuna näeme, et siin on meil mahajäämus ehk isegi kõige suurem. Selle jaoks on meeskonnaga liitunud inimene, kes kõnealuse valdkonna eest vastutab. Rootsi on siin võib-olla halb näide, aga pean tunnistama, et me olime samal kursil juba pikemat aega. Minu jätkamise peamiseks eelduseks oli vajadus muuta süsteemi terviklikkust, näha pikka plaani alaliidu poolt ja mul on hea meel, et ühine arusaam on tekkinud ja kõik saavad aru, et pelgalt uhke ajalugu meie ala edasi ei vii.“

Aigro potentsiaali näitas kasvõi möödunud suvel kontinentaalkarikasarjas saavutatud kolmas koht. „Usun, et kui seda väikest, kuid väga rasket vigastust ei oleks sügisel vahele tulnud, suutnuks Artti tõenäoliselt teha läbilöögi juba möödunud talvel, kuid siin oli ka palju muid väikeseid faktoreid, mis suurt pilti mõjutasid.

Tema puhul on peamine, et ta teeks oma ära. Kui ta teeb hea soorituse, siis see juba ongi väga heal tasemel. Kui minna võistlustele midagi enamat tegema, midagi, milleks sa võib-olla veel valmis ei ole, siis ei tule ka soovitud tulemust. Peame olema kannatlikud. Õnneks ta on väga motiveeritud ja temaga on hea töötada. Kui ta jätkab sarnaselt ja parandab sammhaaval end, siis tulevad ka tulemused.

Ma tean, et ka kodus on tal väga hea meeskond. Alustades Indrekust (Tustit), lõpetades Karl August Tiirmaaga. Meil on Karliga tihe side, ta on hea treener ja meie nägemus kattub. See annab minule kindluse, et kodus olles on Artti heades kätes.“