Kahevõistleja Kristjan Ilves hakkas isa juhendamisel hüppama nelja-aastaselt

Kahevõistleja Kristjan Ilves kiindus oma spordialasse juba poisikesena, kui käis treenerist isa Andrusega trennis kaasas. Kui poeg oli neljane, tellis isa talle kollased hüppesaapad — nii väikseid ju poes ei müüdud — ja siis läks lahti! Isa ei sundinud, poiss ise kangesti tahtis.

Kristjan Ilvese isa räägib: „Kui Kristjan sel aastal Pekingi olümpial pärast koroonaisolatsiooni vintsutusi üheksandana finišisse jõudis, hüppasime abikaasaga televiisori ees suurest rõõmust, et ta vastu pidas. Me ei teinud sellest probleemi, et ta lumele kukkus, ikka kukutakse pärast sõitu. Kui aga hakkas infot tulema, et ta jäi kauemaks lamama ja viidi ära, olime küll ärevuses. Õnneks varsti ta toibus. Kaasaelamine oli emotsionaalselt raske, isolatsiooniaeg oli ju närvide mäng olnud. Nii hullus seisus pole ta pärast võistlust kunagi olnud.

Suurim mure ta tervise pärast on siis, kui võistlus on külmaga ja keskmäestikus."