Foto: EPA/Scanpix
Maailm
14. juuni 2022, 00:20

SÕJAKOKKUVÕTE | Mis saab Donetski omakohtus surma mõistetud sõjavangidest? (1)

Ukrainas jätkuvad rasked ning ohvriterohked võitlused. Kolme kaitsjate poolel võidelnud, välismaa päritolu sõdurit ähvardab aga surmanuhtlus. Ähvarduse taga on usutavasti soov Läänel natuke käsi väänata. Britid peavad aga kohtuprotsessi etenduseks, pantvangidraamaks ja Kremli kättemaksuks, kuid mitte tõsiseltvõetavaks toiminguks. Loe kokkuvõtet sõja 109. päevast!

  • Vene väed hävitasid silla, mis ühendab Sjevjerodonetski linna tolle teisel pool Donetsi jõge asuva sõsarlinna Lõssõtšanskiga. Luhanski kuberner Serhi Haidai märkis, et silla purustamine hävitas ka ühe võimaliku evakuatsioonitee Sjevjerodonetskist põgeneda soovivate tsiviilelanike jaoks. Teadaolevalt ühendab kaht linna nüüd veel vaid üks sild. „Kui see sild uue mürsutule käigus puruneb, on linn täielikult ära lõigatud. Siis pole enam mingil moel võimalik sõidukitega Sjevjerodonetskist lahkuda,“ sõnas Haidai. Sjevjerodonetskist üle kahe kolmandiku on okupantide valduses. Kuberner lisas, et Lõssõtšanskis suri suurtükirünnakute käigus üks naine ning hävines neli elumaja ja kaubanduskeskus.

  • Möödunud nädalal mõistis isehakanud Donetski „rahvavabariigi“ kohus (ka sõna „kohus“ võiks panna jutumärkidesse) süüdi ja surma kolm välismaalt Ukrainasse tulnud võitlejat: britid Aiden Aslini ja Shaun Pinneri ning marokolase Brahim Saadouni (pildil keskmine). Neid süüdistati palgasõdurina töötamises ja terrorismis. Nii Ühendkuningriik kui ka Ukraina reageerisid otsusele hukkamõistvalt. Vene meedia sõnul ootab neid surm mahalaskmise teel. Aslini ja Pinneri lähedased selgitavad, et mehed ei ole palgasõdurid ning teenivad Ukraina vägedes juba kaua. Sama väidavad ka Saadouni tuttavad, vahendab The Guardian. Sõbrad tunnevad muret, et välismeedia keskendub pigem kahele britile, kuid ukrainlased toetavad väga ka nende riiki kaitsnud marokolast. Briti välisminister Liz Truss nimetas kohtuistungit farsiks. Moskva süüdistas britte hüsteerias ning soovitas neil pöörduda Donetski esindajate poole. Rahvusvahelise üldsuse silmis pole aga seal seaduslikus mõttes kellegi poole pöörduda: Donetsk kuulub Ukrainale. Arvatavasti üritab Venemaa eriti just brittidele survet avaldada või loota, et saab meeste vastu välja vahetada mõned endi sõjavangid.

  • Ukraina valitsusametnik ütles pühapäeval Reutersile, et Ukraina on leidnud alternatiivsed marsruudid oma teravilja eksportimiseks. Hispaania sadamasse jõudis laev 18 000 tonni Ukraina maisiga. Kaubalaev Alppila saabus A Coruña sadamasse esmaspäeval enne koitu ja see tuleb maha laadida teisipäevaks, vahendab Reuters CNNile. See on esimene Ukraina viljasaadetis, mis jõudis Loode-Hispaaniasse, kasutades uut mereteed, mis avati Läänemerel, et vältida Vene mereväe blokaadi Mustal merel. Ukraina asevälisminister Dmõtro Senik sõnas, et Ukraina üritab luua uusi marsruute Rumeenia, Poola ja Balti riikide kaudu, et võimaldada Ukraina sadamatesse seisma jäänud 22 miljonil tonnil viljal sihtkohtadesse jõuda.

  • Venemaa endine peaminister (aastail 2000–2004) Mihhail Kasjanov rääkis uudisteagentuurile AFP, et tema hinnangul võib sõda Ukrainas kesta kuni kaks aastat. Siiski on ta optimistlik, et Venemaa suudab „demokraatlikule rajale“ naasta. Ametiajal läänemeelse poliitikaga silma paistnud Kasjanovi arvates ei mõtle Putin enam mõistlikult. „Mina teadsin teistsugust Putinit,“ märkis 64aastane poliitik, kes liitus pärast ametist tagandamist opositsiooniga ja kellest on nüüd saanud valjuhäälne Kremli kriitik. Kasjanov toonitas, et Ukraina võit oleks sõjas äärmiselt oluline. „Kui langeb Ukraina, on Balti riigid järgmised,“ sõnas ta.

Edasi lugemiseks: