BLOGI | Vene riigiduuma saadik kaalub ka Läti, Eesti ja Ukraina iseseisvuse tunnustamise tühistamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et riigil ei ole piisavas koguses kaasaegseid raketitõrjerelvasüsteeme ja nende hankimisega venitamine ei ole õigustatud.

Teisipäevases videopöördumises palus Zelenskõi Ukraina partneritel eraldada kaasaegseid raketitõrjerelvi ja ütles, et sel nädalal peetakse palju olulisi kõnelusi mitte ainult Euroopa poliitikutega, kes suudavad pakkuda Ukrainale kaasaegset raketitõrjesüsteemi.

„Kuigi tänapäevaseid rakette jääb Venemaal iga päevaga järjest vähemaks, jääb Ukraina vajadus selliste süsteemide järele püsima. Sest Venemaal on veel piisavalt nõukogude tüüpi rakette, mis on veelgi ohtlikumad. Need on kordades ebatäpsemad ja seetõttu kordades rohkem ohustavad tsiviilobjekte ja tavalisi elamuid.“

Ukraina on riigi asekaitseministri sõnul saanud vaid 10% läänepartneritelt taotletud sõjalisest abist, vahendab CNN.

Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar ütles televisioonis esinedes: „Ükskõik, milliseid jõupingutusi me ka ei teeks, ükskõik kui professionaalne meie armee ka poleks, ilma meie läänepartnerite abita ei suuda Ukraina seda sõda võita.“

USA kõrge kaitseametniku sõnul USA on oodata kolmapäeval ligi 50 riigi kohtumisel rohkem teateid Ukrainale relva- ja varustuspakettide kohta.

Ukraina ametiisikud hoiatasid, et Venemaa on saavutamas oma võimu Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas, täpsemalt Severodonestki linnas, kus on viimasel ajal toimunud ühed ägedamad lahingud. Ilma suurema hulga relvade sissevooluta on mõned Ukraina ametnikud öelnud, et Venemaa järkjärgulist edusamme peatada või piirkonnas okupeeritud alasid on üha raskem peatada.

„Me kuuleme, mida nad räägivad, me kuuleme absoluutselt, mida nad ütlevad,“ ütles kõrge kaitseametnik, kes rääkis rühma Brüsseli kohtumise „kiireloomulisusest“.

Ametnik ei täpsustanud, millised riigid teatavad uutest turvapakettidest või mida need saadetised sisaldavad, kuid märkis, et USA teeb teiste riikidega „väga tihedat“ koostööd, et selgitada välja, mida Ukraina relvajõud vajavad, ja seejärel leida need süsteemid, mida saata.

Venemaal on 2022. aastal vaesuse tase järsult tõusnud.

Teisipäeval, 14. juunil avaldatud riikliku statistikateenistuse (Rosstat) raporti kohaselt oli 2022. aasta esimeses kvartalis allpool vaesuspiiri teenivate venelaste arv 20,9 miljonit inimest.

See näitaja on ligi 69 protsenti suurem kui eelmise aasta lõpus.

Venemaa silmapaistvaim opositsioonitegelane Aleksei Navalnõi viidi järsult vanglast, kus teda hoiti, teadmata asukohta, vahendab BBC.

Navalnõi oli viibinud Moskvast umbes 100 km idas asuvas vanglas. 46aastase mehe advokaat ütles, et tema vangla ametnikud teatasid, et ta viidi üle range režiimiga paranduskolooniasse.

Tema pressiesindaja Kira Yarmysh väljendas muret ja säutsus, et ta on nüüd üksi süsteemis, mis üritas teda tappa.

Venemaa eitab Navalnõi mürgitamist sõjaväelise otstarbega närvimürgiga augustis 2020. Ta paranes Saksamaa haiglas, kuid on olnud vanglas alates möödunud aasta jaanuarist Venemaale naasmisest.

Ukraina on valmis pidama läbirääkimisi Vene vallutajatega alles siis, kui okupandid on valmis sõja lõpetama, ütles Zelenskõi. „Ma ei otsi tasakaalu, milles kokku leppida. Teame täpselt, mida teeme. Ma ei kahtle. Oleme valmis rääkima alles siis, kui teine pool on valmis sõja lõpetama. Rääkimiseks pole aega.“

Zelenskõi: Ukraina ei kasuta Venemaa ründamiseks pikamaarelvi.

Zelenskõi ütles, et Ukraina ei ründa Venemaa elamupiirkondi, kui lääs varustab neud pikamaarelvadega. „Me ei ole terroristid,“ ütles ta ja lisas, et Ukraina vajab oma territooriumi vabastamiseks relvi.

Venemaa avaldas teisipäeval uuendatud nimekirja, millega keelatakse riiki siseneda kokku 49 Ühendkuningriigi kodanikul.

Värskendatud nimekirjas on 29 ajakirjanikku ja 20 Ühendkuningriigi kodanikku, keda Venemaa arvab olevat seotud Ühendkuningriigi kaitsetööstusega, selgub Venemaa välisministeeriumi avaldusest.

Venemaa välisministeeriumi avalduses öeldakse, et sanktsioneeritute nimekirja uuendati pärast seda, kui Briti valitsus kehtestas isiklikud sanktsioonid juhtivate Venemaa ajakirjanike ja sisekaitsekompleksi ettevõtete juhtidele.

Meedia: Vene väed hõivasid Hersoni ülikooli, röövisid prorektori.

Kohalik meediaväljaanne MOST teatas 14. juunil, et Venemaa sõjavägi röövis kahe kaastöötaja abiga Hersoni Riikliku Ülikooli prorektori Maksõm Vinnõki.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval, et usub, et võimaluse korral laiendab Venemaa oma ambitsioone Ukrainas riigi idas asuvatest Donetski ja Luganski piirkondades, mida tuntakse Donbassina.

„Olen kindel, et kui Ukraina ei ole piisavalt tugev, lähevad nad kaugemale,“ ütles ta virtuaalsel pressikonverentsil Taani ajakirjanikega. „Oleme neile oma tugevust näidanud. Ja on oluline, et seda tugevust näitaksid koos meiega ka meie läänepartnerid.“

Zelenskõi palus taas lääneriikidelt rohkem relvi. Ta ütles, et on juba saadetu eest tänulik, kuid tõdes, et saadetised peavad tulema kiiremini, kui Ukraina liitlased tahavad Venemaa territoriaalseid ambitsioone pärssida.

Sissetungi alguses ründasid ja okupeerisid Vene väed mitut Kiievi eeslinna, enne kui Kreml tõmbas oma väed pealinna ümbrusest välja, et keskenduda riigi idaosale. Juuni alguses tulistas Venemaa Ukraina sõjaväe teatel pealinna Kiievi suunas välja viis tiibraketti.

„Nad on juba Kiievis käinud,“ ütles Zelenskõi venelaste kohta. „Nad on näinud meie vastuvõttu ja külalislahkust. Ja loomulikult on neil mõte kogu riik okupeerida. Nad näitasid seda sõja esimestel nädalatel. See on nende eesmärk.“

Venemaa kaitseministeerium kutsus teisipäeval Severodonetskis asuvaid Ukraina võitlejaid relvad maha panema, ja järgima Mariupolis kaitsjate eeskuju, kes alla andsid.

„Kutsume Kiievi ametlikke võime üles näitama üles ettevaatlikkust ja andma võitlejatele asjakohaseid juhiseid, et lõpetada oma mõttetu vastupanu ja taanduda Azoti tehase territooriumilt,“ seisis ministeeriumi pressiteates.

Ministeerium teatas, et on kolmapäeval valmis viima läbi „humanitaaroperatsiooni“, et evakueerida Ukraina valduses olevast Azoti keemiatehasest tsiviilisikud Venemaa kontrolli all olevale territooriumile põhja pool.

„Vene sõjavägi teatas oma valmisolekust viia läbi humanitaaroperatsioon tsiviilisikute evakueerimiseks Azotist põhja suunas,“ teatas ministeerium, et Venemaa avab tsiviilisikute jaoks evakuatsioonikoridori kolmapäeval.

Financial Times avaldas statistika, mis näitab, kuidas naabrid ja teised riigid on Ukrainale abi andnud ja milliste kuludega on riigid sõjapõgenikke vastu võtnud. Eesti on abi andmises teisel kohal kohe peale Poolat.

Kalmistu Dnipros.

Ukrainale anti üle 64 Azovstali kaitsja surnukehad nende tuvastamiseks ja matmiseks. Surnukehad anti üle Zaporižžja piirkonnas, teatas Ukraina valitsus.

Hukkunud Ukraina sõdurite surnukehade tagastamise protsess jätkub Genfi konventsiooni reeglite kohaselt.

Leedu iseseisvuse tunnustamise tagasivõtmise ettepaneku teinud riigiduuma saadik Jevgeni Fedorov ütles, et tulevikus võib Venemaa selliseid meetmeid rakendada ka Läti, Eesti ja Ukraina suhtes. Ühtse Venemaa fraktsiooni duumasaadiku kolleeg Viktor Vodolatski ütles gazeta.ru-le, et ei näe sellistest avaldustest mingit kasu.

„Läti, Eesti, Leedu, Ukraina iseseisvuse tunnustamise tühistamine – noh, mis mõju see avaldab neile inimestele, keda natsid täna iga päev tulistavad? Mitte mingisugust," ütles Donbassis viibib Vodolatski.

Saadiku sõnul on praegu oluline „Ukraina võimalikult puhtaks teha“, et seal saaks alata rahulik elu.

„Et inimesed elaks rahus ja mürsud siin ei plahvataks, naised ja lapsed ei sureks. Ma ei ole praegu duumas, võib-olla ma ei tea mõnda juriidilist punkti,mida see võiks mõjutada,” lisas ta.

Varasemalt on Fedorov esindanud parlamendi alamkojale seaduseelnõu Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamise kaotamise kohta.

Fedorov lisas, et pärast Leedut on sarnane sündmuste areng võimalik ka teistes riikides, sealhulgas Ukrainas.

„Alustasime just Leeduga. Ja on selge, miks – Leedu on Venemaa Föderatsioonile ohtlikum Kaliningradi oblastiga seotud olukorra ning NATO ja USA vastasseisu poolest. Seetõttu on Leedu praegu olulisem, kuid see ei tähenda, et me sellega peatume, ”sõnas Fedorov.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis on varem öelnud, et peab Fedoroveelnõu otseseks ohuks Leedule.

Eestist pärit võitlejad Ukrainas.

Lucy aitab Harkivi oblastis sõdurite moraali kõrgel hoida!

Vene vägede kaotused Ukraina kaitsejõudude andmetel:

• sõdureid 32 500

• 1434 tanki

• soomukeid 3502

• raketiheitjaid 229

• lennukeid 213

Luhanski kuberneri Serhi Haidai sõnul on olukord Sjevjerodonetskis äärmiselt raskendatud. „Tormijooks linnale on toimunud juba mitu päeva järjest. Vaenlane hävitab suurtükitulega kõrghooneid ja tööstusrajatisi. Iga päev tapetakse inimesi, ent nende surnukehadele on mürsurünnakute intensiivsuse tõttu keeruline ligi pääseda,“ kirjeldas Haidai Sjevjerodonetskis valitsevat olukorda.

Kiievi oblastis Butša lähedal avastasid Ukraina võimud taas uue massihaua. Sealt leiti seitsme tsiviilelaniku surnukehad. Kiievi politseiülema Andri Nijebõtovi teatel olid ohvrite käed kinni seotud. Lisaks oli neid enne külmaverelist hukkamist piinatud – sellele viitasid kuulihaavad põlvedes.

Suurbritannia kaitseministeeriumi viimatise luureraporti teatel on Venemaa armee fookus suunatud jätkuvalt Sjevjerodonetskile, ent nende väed on teinud üle mitme nädala marginaalseid edusamme ka Harkivi sektoris. Lisaks märkisid britid, et Venemaa kaitsekulutused suurenevad 600–700 miljardi rubla (11,6 miljardi euro) võrra, mis tähendaks Venemaa kaitse-eelarve 20% suurust kasvu. Venemaa valitsuse lisarahastus võimaldaks seega riigi kaitsetööstust mobiliseerida, et täita sellele Ukraina sõja tõttu seatud nõudmisi. Briti kaitseministeeriumi hinnangul tekib Vene tööstustel ilmselt kvaliteetsete toodete valmistamisel raskusi – tänu Lääne sanktsioonidele ja asjatundmatusele.