BLOGI | Mariupoli elanikud ei lepi okupatsiooniga. Venemaa teenib naftaekspordiga rohkem raha, kui sõja rahastamiseks kulutab

USA kindral Mark Milley ütles, et venelased on Ukrainas kaotanud ligikaudu 20-30% oma soomusjõududest. „See on märkimisväärne, see on tohutu (kaotus). Kuigi ukrainlased olid Donbassi idaosas vähemuses nii arvuliselt kui relvavarudes, “ei ole sõda pelgalt numbrite mäng, vaid see, kuidas te neid (relvi) kasutate".

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommenteeris lääneriikide katset vähendada sõltuvust Venemaa naftast ja gaasist. „Hiina teab, mida ta tahab, ega tulista endale jalga. Lääs tulistab endale pähe,“ ütles Zahharova Reutersi teatel ajakirjanikele. „Lääs eraldas end meist.“

Ta ütles, et Venemaa oli varem suhtunud stabiilselt lääne „niinimetatud partneritesse“, kuid Zahharova sõnul oli lääs „sellise partnerluse ja vastastikust huvi pakkuva koostöö tagasi lükanud“.

„Kõik aluspõhimõtted, millel strateegiline stabiilsus ja julgeolek põhinesid, on õõnestatud. Lääs hävitas kõik üksi,“ ütles ta.

Ukrainas jäid kadunuks kaks Ameerika sõdurit, Alexander Drueke ja Andy Huynh. Kardetakse, et nad on Vene vägede poolt vangi võetud.

Mõlemad jäid teadmata kadunuks pärast seda, kui kümnest sõdurist koosnev luurerühm sattus Harkivist põhja pool 100 venelase vastu.

USA annab Ukrainale julgeolekuabi veel 1 miljard dollari ulatuses, kinnitas president Joe Biden. See hõlmab täiendavaid suurtüki- ja rannikukaitserelvi, samuti suurtükiväe laskemoona ja täiustatud raketisüsteeme Ukraina kaitseoperatsioonide jaoks Donbassis, teatas Valge Maja.

Biden, ütles, et rääkis täna hommikul Zelenskõiga. „Kinnitasin veel kord oma lubadust, et Ühendriigid seisavad Ukraina kõrval, kui nad kaitsevad oma demokraatiat ning toetab selle suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, pidades silmas Venemaa provotseerimata agressiooni.“

Biden on teatanud ka täiendavast 225 miljoni dollari suurusest humanitaarabist, et aidata inimesi Ukrainas, sealhulgas pakkudes peredele ohutut joogivett, esmatähtsaid meditsiinitarbeid ja tervishoiuteenust, toitu, peavarju ja sularaha peredele oluliste asjade ostmiseks.

„Ukraina rahva vaprus, vastupidavus ja sihikindlus inspireerib jätkuvalt maailma. Ja USA koos meie liitlaste ja partneritega ei kaota oma pühendumist Ukraina rahvale, kui nad võitlevad oma vabaduse eest,“ ütles Biden.

Biden ütles ka, et tema ja Zelenskõi arutasid Brüsselis USA kaitseministri Lloyd Austini jõupingutusi „koordineerida täiendavat rahvusvahelist toetust Ukraina relvajõududele“. Austin ütles, et lääneriigid ei tohi Ukrainat relvadega toetades „hoogu kaotada“, kuna „panused on liiga kõrged“.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sõnul on surmaotsused, mis mõisteti kahele britile ja ühele Maroko kodanikule, kes tabati Ukrainas võideldes, „selgeks eeskujuks teistele Ukraina eest võitlevatele sõduritele“.

Kaks britti, Aiden Aslin ja Shaun Pinner, tabati Ukraina armeega võitlemas ning Venemaa volitatud kohus otsustas, et neid karistatakse palgasõduriteks olemise paragrahvi alusel. Nad läksid koos kolmanda mehega, Maroko kodaniku Saaudun Brahimiga, kohtu alla niinimetatud Donetski Rahvavabariigis. Ühendkuningriigi valitsus ja Ukraina kõrgeim prokurör on öelnud, et karistused rikuvad Genfi konventsioone. Mõlemad briti mehed elasid juba Venemaa sissetungi ajal Ukrainas ja nende perekonnad väidavad, et nad kõik olid sõlmitud lepinguga võitlema Ukraina eest.

Newsweek kirjutab, et esmaspäeval avaldatud raport näitas, et Vladimir Putin teenis Ukraina sõja esimese 100 päeva jooksul naftaekspordist rohkem raha, kui ta sõja rahastamiseks kulutas.

Soomes asuv sõltumatu uurimisorganisatsioon Energy and Clean Air Research Center teatas, et Venemaa teenis konflikti esimese 100 päeva jooksul 93 miljardit eurot, ehk Venemaa teenis fossiilkütuste ekspordist umbes 1 miljard dollarit päevas.

Venemaa rahandusministeeriumi andmed näitasid, et aprillis kulutati Venemaa föderaaleelarvest riigikaitsele 628 miljardit rubla, mis on ligikaudu 21 miljardit rubla ehk enam kui 330 miljonit dollarit päevas, vahendas The Moscow Times.

Mariupoli tänavatel vedelevad tsiviilelanike surnukehad.

Bideni administratsioon peaks täna teatama täiendavast miljardi dollari suurusest sõjalisest abist Ukrainale. Eeldatavasti sisaldab pakett esimeste saadetiste hulgas täiendavaid haubitsaid, laskemoona ja rannakaitsesüsteeme.

Kaitseminister Lloyd Austin ütles Brüsselis kõneldes, et USA ja Ukraina töötavad koos, et täita Ukraina taotlusi uute relvade järele, eriti kaugrelvade, soomukite ja rannikukaitse vajaduste järele.

Eeldatakse, et pakett sisaldab relvi ja tarvikuid, mida saab kiiresti tarnida olemasolevatest USA varudest.

Ukrainlaste vastupanu Mariupoli okupeerimisele jätkub vaatamata sellele, et venelased võtsid eelmisel kuul linna enda kätte.

Mariupoli Ukraina linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko ütles Telegramis, et linn „ei aktsepteerinud okupatsiooni“. Ta väidab, et eelmisel nädalal süüdati Venemaa hädaolukordade ministeeriumi parklas põlema kaks puksiirautot ja veel kolm suurt sõidukit.

Postituses kirjeldati ka ministeeriumi töötaja surmavat pussitamist linna metroo lähedal humanitaarabi ootavas rahvamassis. „Kättemaks on lähedal. Au Ukrainale!“ hoiatab ta Vene sõdureid.

Mariupolis on käimas ka tervisekriis ja linna ähvardab koolerapuhang, kuna saastunud toit ja vesi, matmata surnukehad ja tänavatel vedelev prügi aitavad kaasa haiguste levikule, teatas kaitseministeerium.

Vene okupatsiooniväed röövivad Lõuna-Ukrainas Melitopolis kirsi- ja päevalilleseemnesaaki, väitis kohalik linnapea, vahendab BBC. Ivan Fedorov süüdistab Vene vägesid kahe kohaliku kirsifirma tõhusas rüüstamises. „Nad varastasid 100% saagist ja paigaldavad sinna oma juhtkonna.“ Seejuures maksid venelased väiketalunikele nende kirsisaagi eest tühiseid summasid.

Fedorov väitis ka, et päevalillesaak eksporditakse Krimmi veoautode ja rongidega. Ta ütles, et venelased hakkasid selle nädala alguses päevalilleseemneid varastama nii põllumeestelt kui ka kogumiskonteineritest.

NATO juhid mõistavad, et Ukraina vajab kiiresti abi, ja nad varustavad riiki kaasaegse sõjatehnikaga, kuid selle varustuse ja relvade tarnimine võtab aega. Lisaks on vaja Ukraina sõjaväelased uute relvade kasutamiseks välja õpetada.

„Muidugi võtavad mõnikord need jõupingutused aega ja just seetõttu on oluline korraldada kohtumisi nagu täna nii NATO ministrite tasemel kui ka USA juhitava kontaktrühmaga, et kohtuda Ukraina esindajatega ja selgitada välja väljakutsed ja probleemid, mida nad tahaksid koos meiega tõstatada seoses sellega, kuidas kiirendada relvade tarnimist. Me tarnime nüüd kaugema ulatusega, täiustatud õhutõrjesüsteeme, täiustatud suurtükirelvi, rohkem raskerelvi, moodsamaid NATO standardrelvi. Mõnikord võtab aega ka väljaõpe, et tagada nendele süsteemidele vajalik hooldus ja tugi,“ rääkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg Brüsselis enne NATO liikmesriikide kaitseministrite kohtumist peetud pressikonverentsil.

Ukraina eksportis juuni esimesel poolel 40% vähem teravilja kui 2021. aasta samal perioodil. Agraarpoliitika ja toiduministeerium süüdistas languses Venemaa poolt Musta mere äärsete Ukraina sadamate blokaadi, vahendab uudisteagentuur Interfax-Ukraina.

Samas teatas ministeerium ka aasta lõikes, et kogueksport – juulist 2021 kuni juunini 2022 – on 10,3% suurem kui eelmisel 12 kuul.

Samal ajal ütles põllumajanduspoliitika ja toiduministri esimene asetäitja Taras Võssotski, et kui Ukraina sadamad jäävad blokeerituks, kasutab ta mobiilseid teraviljaelevaatoreid, et ladustada vilja, mida ei saa eksportida. „Praegu tuuakse plaani B-na sisse mobiilsed elevaatoripangad ja konteinerid, et vilja ladustada, kui kiire eksport pole võimalik,“ ütleb ta.

See tuleneb murest, et Ukraina ei suuda oktoobriks leida hoiukohti 15 miljoni tonni vilja jaoks.

Kreml teatas, et Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping rääkisid täna telefoni teel ning leppisid kokku majanduskoostöö tihendamise, pidades silmas Lääne sanktsioone Venemaale.

„Lepiti kokku koostöö laiendamises energeetika-, finants-, tööstus-, transpordi- ja muudes valdkondades, võttes arvesse Lääne ebaseadusliku sanktsioonipoliitika tõttu keerulisemaks muutunud olukorda maailmamajanduses,“ teatas Kreml.

Venemaa on Ukrainas alates 24. veebruarist kahjustanud või hävitanud üle 380 kultuuripärandi objekti. Kultuuri- ja infopoliitika aseministri Anastasia Bondari sõnul ründavad Vene väed Ukrainas arhitektuuri-, arheoloogia-, usu- ja muid mälestisi.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglult ütles, et riik ootab Venemaalt vastust Ukrainas teravilja eksportimiseks „turvalise koridori“ rajamise kohta. Cavusoglu kirjeldas üksikasjalikult ÜRO plaani luua Ukrainast teraviljaekspordiks merekoridor, öeldes, et nii saab luua ohutud marsruudid ilma Ukraina sadamate ümbruse miinidest puhastamiseta.

See samm erineb tema varasemast ettepanekust demineerida Ukraina sadamad. Kiiev kardab, et see muudab selle palju haavatavamaks Venemaa rünnakute suhtes Mustalt merelt.

Cavusoglu arutas plaani eelmisel nädalal Ankaras Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, kuid ütles, et vaja on edasisi arutelusid Moskva ja Kiieviga. Lavrov ütles, et Ukraina peab ise oma sadamate ümbruses miinid puhastama, et kaubalaevad saaksid läheneda.

„Venemaa lõpetab erioperatsioonile Ukrainas siis, kui Moskval seda vaja on. Me seisame kindlalt oma positsioonidel ja kuiVolodõmõr Zelenskõi pole läbirääkimisteks valmis, siis on see tema õigus,“ ütles asevälisminister Sergei Rjabkov Ria Novosti teatel.

„Plaanid Venemaa lüüaaamiseks kukuvad läbi, me teeme lõpu seal, kus seda vajame, ja mitte seal, kus mõned strateegid, ideoloogid ja sõjalised planeerijad Washingtonis või teistes pealinnades ette kujutavad. Tõestame tahtejõuga, relvajõuga ja valmisolekuga seista kindlalt meie juhtkonna kuulutatud seisukohtadel ning tagama nende saavutamise,“ ütles Rjabkov telekanali Rossija 1 eetris.

Ukrainlaste väitel on venelased ka nende laule varastanud.

„Ukraina on kriitilises olukorras ja vajab hädasti toetust,“ ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg Brüsselis toimuva NATO tippkohtumise eel ajakirjanikele.

Stoltenberg ütles, et alliansi liikmed jätkavad Ukraina varustamist raskerelvade ja kaugmaasüsteemidega ning ta loodab, et tippkohtumisel lepitakse kokku uus abipakett Kiievile.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et „reaalsus on see, et Ukraina ja Euroopa peavad ühel hetkel Venemaaga läbirääkimisi pidama.“

„Ainus soovitav konflikti lõpp on kas Ukraina sõjaline võit või läbirääkimised,“ ütles president külastades Prantsuse vägesid Mihail Kogalniceanu õhuväebaasis Rumeenia idaosas.

Prantsusmaa liider rõhutas kahepäevasel visiidil Rumeenias ja Moldovas, et hoolimata Euroopa toetusest Ukrainale ei sõdi Prantsusmaa Venemaaga, vahendab CNN.

„Kuigi me mõistame hukka ja kehtestame sanktsioone ning toetame ukrainlasi nende võitluses, ei sõdi me Venemaaga,“ ütles ta.

Macron ütles ka, et Prantsuse vägede paigutamine NATO idatiivale kasvabm, kkuid ta ei avaldanud täpsemaid üksikasju .

Prantsusmaa relvajõudude teatel on neil Rumeenias NATO juhtimise all umbes 500 sõdurit, lisaks hävitajad ja seirelennukid, samuti umbes 300 sõdurit Poolas ja Eestis.