SÕJAKOKKUVÕTE | Soome võtab Eesti kunstniku tehtud kuju maha (2)

Venemaa tuntuim opositsioonitegelane Aleksei Navalnõi viidi ootamatult oma senisest vanglast teadmata asukohta. 46aastase mehe advokaat kommenteeris, et vanglaametnikud teatasid Navalnõi üleviimisest ülirange režiimiga paranduskolooniasse. Tõtt-öelda ei tea aga mehe lähedastest õieti keegi, kuhu (ja kas) ta täpsemalt viidi. Ei juriste ega ka pereliikmeid mingist võimalikust kolimisest ei teavitatud. Navalnõi peeti Moskvas kinni 2021. aasta jaanuaris, mil ta pärast mürgitamisest toibumist kodumaale naasis. Tema abikaasa Julija viimane Instagrami-postitus on tehtud mehe sünnipäeva puhul. Tähendusrikas on paari kujutava foto taust – kollakas liiv, mille kohal kõrgub sügavsinine taevas.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg lubas, et NATO jätkab Ukraina varustamist raskerelvade ja kaugmaasüsteemidega ning loodab, et kuu lõpus Brüsselis toimuval tippkohtumisel lepitakse kokku uus abipakett Ukrainale. Prantsusmaa president Macron aga sõnas, et läbirääkimised Venemaaga on vältimatud: „Reaalsus on see, et Ukraina ja Euroopa peavad ühel hetkel Venemaaga läbi rääkima. Ainus soovitav konflikti lõpp on kas Ukraina sõjaline võit või läbirääkimised.“

Hiljuti Leedu iseseisvuse tunnustamise tagasivõtmise ettepaneku teinud riigiduuma saadik Jevgeni Fjodorov ütles, et tulevikus võib Venemaa selliseid meetmeid rakendada ka Läti, Eesti ja Ukraina suhtes. Ühtse Venemaa fraktsiooni duumasaadiku kolleeg Viktor Vodolatski ütles gazeta.ru-le, et ei näe sellistest avaldustest mingit kasu. Vodolatski sõnul on praegu tähtis „Ukraina võimalikult puhtaks teha“, et seal saaks alata „rahulik elu“. Oma erilist vastumeelsust just Leedu suhtes selgitab Fjodorov riigi asukohaga Kaliningradi oblasti kõrval ja kuulumisega lääneriikide hulka. „Alustasime just Leeduga. Ja on selge, miks: Leedu on Venemaa Föderatsioonile ohtlikum Kaliningradi oblastiga seotud olukorra ning NATO ja USA vastasseisu poolest. Seetõttu on Leedu praegu olulisem, kuid see ei tähenda, et me sellega piirdume.“

Meie põhjanaabrid kavatsevad eemaldada viimase riigis püsti seisnud Lenini kuju, mis seisis senini Kotka linnas. Kuju autoriks on eestlane Matti Varik ja Kotkale kinkis selle 1979. aastal Tallinn, üks Kotka sõpruslinnadest. Aastate jooksul on käsipõsakil Lenin mitmel korral vandaalide ohvriks langenud, kirjutab YLE. Juba aastaid on linnas peetud tuliseid vaidlusi selle üle, kas selline monument ikka sobib, ent Ukraina sõda näib olevat kuju saatuse otsustanud – edaspidi ootab teda tolmu kogumine mõnes muuseumis. Linnavolikogu hääletusel andis kuju eemaldamise poolt hääle 41 liiget, vastu oli 9. Aprillis otsustas Turu raad eemaldada enda linnas kõrgunud Iljitši.

Suurbritannia kaitseministeeriumi eilehommikune luureraport keskendub Sjevjerodonetski linnale, millest venelased on suurema osa vallutanud. Brittide hinnangul on Vene armee kasutatav tänavalahingute taktika (mis keskendub eelkõige suurtükirünnakutele) muutnud linna sisuliselt täielikult rusudeks. Teadaolevalt varjub Azoti keemiatehase maa-alustes punkrites sadade tsiviilelanike kõrval ka Ukraina sõdureid. Ilmselt ootab ees sarnane piiramine nagu Mariupolis Azovstali terasetehase kompleksis – see tähendab aga, et vähemalt mõnda aeg pole osa Vene üksuseid võimalik mujale lähetada. Brittide arvates ei oodanud venelased Sjevjerodonetskis nii tugevat vastupanu.