BLOGI | Kremli pressiesindaja: Venemaa ei kujuta endast ohtu Balti riikidele ja Soomele

Ukraina kool aastal 2022

Suur tulekahju okupeeritud Krasnõi Lutšis – põlema läks palju Vene laskemoona. Linn asub Venemaa piiri lähedal ja alates 2014. aastast on seal olnud suur Vene sõjaväebaas.

USA välisministeerium teatas, et neile on tulnud teateid kolmandast ameeriklasest, kes reisis Ukrainasse Venemaa vastu sõdima ja kes on viimastel nädalatel kadunuks tunnistatud.

„On teateid veel ühest ameeriklasest, kelle asukoht on teadmata. Kahjuks me ei tea selle juhtumi kõiki üksikasju,“ ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price pressibriifingul.

Price ütles, et osakond on ühenduses kahe teise väidetavalt Ukrainas vangi langenud USA kodaniku perekondadega, samuti Ukraina ametivõimude ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega, kuid nad ei saa samuti kinnitada teateid nende kahe kodaniku tabamise kohta.

Ukraina asepeaminister ütles, et soojad hetked nelja EL-i riigi juhtide varasemalt visiidilt kujutavad endast „ajaloolist läbimurret“, kuid ta hoiatab, et lääneriigid on seni näidanud „lõhet lubaduste ja tegude vahel“.

Need juhid teavad nüüd selle hinda, kui õigel ajal Ukrainale õigeid relvi ei tarnita, ütles Olha Stefanishõina BBC-le, viidates grupi reisile hävitatud Irpini linna.

„Pärast nende visiiti põhjustaks Euroopa Liiduga ühinemiseks kandidaadistaatuse andmisest keeldumine Ukraina inimestes tohutut frustratsiooni,“ ütles ta.

Venemaa välisminister kaitses BBC-le antud eksklusiivses intervjuus taas Moskva tegevust Ukrainas.

„Venemaa ei ole väga esinduslik,“ tunnistab Sergei Lavrov. „Venemaa on see, mis ta on. Ja me ei häbene näidata, kes me oleme.“

Minister väitis, et ÜRO-d „kasutatakse läänest pärit võltsuudiste võimendamiseks“, tuues näiteks väidetavaid Venemaa sõjakuritegusid. Sissetungi enda kohta ütles Lavrov: „Meil polnud absoluutselt muud võimalust läänele selgitada, et Ukraina NATOsse kaasa tõmbamine oli kuritegelik tegu.“

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Venemaa sissetungi eesmärk on murda Ukraina ja kogu Euroopa läbi Ukraina. Pressikonverentsil Ukrainat külastanud Scholzi, Macroni, Draghi ja Iohannisega ütles ta, et Venemaa rünnak Ukrainale võrdub rünnakuga kogu Euroopa vastu.

„Venemaa tahab näidata, et ühinenud Euroopa ei suuda olla tõhus ja et Euroopa väärtused ei tööta vabaduse kaitsmisel. Me saame ja peaksime selle stsenaariumi murdma ja tõestama neile, et Euroopa on jätkuvalt vaba, demokraatlik ja ühtne!“

Zelenskõi sõnul on parim viis ühise ja tugeva positsiooni demonstreerimiseks toetada Ukraina lõimumist Euroopa Liitu, lisades, et Ukraina staatus EL-i liikmekandidaadina võib võimendada vabadust Euroopas ajalooliselt ja saada üheks peamiseks Euroopa otsuseks. 21. sajandi esimesel kolmandikul.

Zelenskõi ütles, et Ukraina on valmis töötama selle nimel, et saada EL-i täisliikmeks. „Me mõistame, et tee Euroopa Liitu on tõesti tee ja see ei ole üks samm. Aga see tee peab algama ja me oleme valmis töötama selle nimel, et meie riik muutuks Euroopa Liidu täisliikmeks ja ukrainlased on juba teeninud õiguse sellele teele asuda,“ ütles ta.

Ukraina president on kutsunud EL-i liidreid üles andma tema riiki kiirendatud korras EL-i liikmestaatus Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks lühendatud menetluse kaudu.

Zelenskõi palus taaskord, et Ukrainale antaks läänest võimsamaid relvi, sest seda kiiremini suudab ta Venemaa rünnakud lõpetada. Tema sõnul on Ukraina tsiviilelanikkonna vastu kasutatud Vene rakettide koguarv on jõudnud juba 3000ni.

„Iga selliste varude partii on võrdne päästetud ukrainlastega. Iga otsuse vastuvõtmise, viivitamise või edasilükkamine annab Venemaa sõjaväele võimaluse ukrainlasi tappa või meie linnad hävitada. Sellel on otsene seos: mida võimsamad relvad saame, seda kiiremini saame vabastada oma rahva ja vabastada oma maa.“

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa ei kujuta endast ohtu Balti riikidele ja Soomele. Soome teatas kuu tagasi kavatsusest ühineda NATOga, purustades aastakümneid kestnud sõjalise mittealliansi pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

„Oleme kindlad, et Soome ja Rootsi kuulumine NATO-sse ei too Euroopa kontinendi julgeolekule täiendavat kasu. Vastupidi, see toob lisapingeid,” ütles ta.

Pressiesindaja möönis, et Moskva ei ole pärast Lääne Venemaa-vastaste „pretsedendituid“ majandussanktsioone „mugavas olukorras“, kuid väitis, et sanktsioonide „olulist mõju“, mida Lääs lootis, „ei juhtunud“.

„Me tunneme end praegu isegi natuke paremini, kui võiks arvata. Muidugi mõistame oma probleeme, mõistame, et väga lühikese aja jooksul peame kompenseerima kulude üsna märkimisväärse vähenemise.“

Ta ütles, et Venemaa plaanib oma kodumaisele tootmist ja infrastruktuurile tõsise hoo sisse tõugata. „Impordi ümberkorraldamiseks peame ümber korraldama impordi suuna. Kompenseerida läänesuunda, suurendades importi idasuunalt,“ vihjas Peskov Aasia riikide impordi suurenemisele. „See kõik on täiesti võimalik, sest meie maailm on nii suur ja nii rikas.“

Venemaa kavatseb lääne sanktsioonidele vastu seista ja oma eesmärgi Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas ellu viia, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov neljapäeval CNN-ile.

Küsimusele Venemaa kavatsuse kohta okupeerida Odessa, Harkiv ja Herson, vastas Peskov, et otsus sõltub „kohalike inimeste tahtest“.

„Eesmärk number üks on kaitsta Donbassi ja Luganski elanikke nende eest, kes tulistavad näiteks praegu Donetskit ja tapavad seal tsiviilelanikke. Ja kes on seda teinud viimased kaheksa-üheksa aastat,“ ütles ta.

„Mis puutub teistesse Ukraina territooriumitesse ja piirkondadesse, siis teate, mida rohkem meie sõjavägi puhastab territooriumi nendest natsionalistlikest rügementidest, seda rohkem inimesi neid vastu võtab ja seda rohkem inimesi avaldab soovi lõpetada oma tulevane elu kaasaegse Kiievi režiimiga,” väitis ta.

Sajad Severodonetskis Azoti keemiatehasesse varjunud tsiviilisikud ei saa Vene jätkuvate suurtükirünnakute tõttu enam evakueeruda, ütles Luganski piirkonna sõjaväekuberner neljapäeval CNN-ile antud telefoniintervjuus.

„Sealt on praegu võimatu välja pääseda,“ ütles Serhii Haidaõi. „Ma mõtlen, et see on füüsiliselt võimalik, kuid see on pideva pommitamise ja võitluse tõttu väga ohtlik. Kui keegi läheks välja, oleks tal 99% tõenäosus surra.“

Tema sõnul on Ida-Ukraina tehases on praegu varjul 568 inimest, sealhulgas 38 last.

Azotis varjunud tsiviilisikutel on toiduvarusid, kuid neid pole kahe nädala jooksul varustatud, ütles Severodonetski rajooni sõjaväevalitsuse juht Roman Vlasenko kolmapäeval CNN-ile tekstisõnumi vahendusel. Tema sõnul on enamik seal varjunutest keemiatehase töötajad, nende perekonnad ja mõned kohalikud elanikud.

Täna Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel arutati NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist ja ühisrahastust. Kohtumise kesksed teemad olid Venemaa sõda Ukraina vastu ning ettevalmistused Madridi tippkohtumiseks. 

„Venemaa eesmärgid Euroopa suunas on üheselt selged. Me ei saa välistada Venemaa rünnakut NATO liitlaste vastu, mistõttu peame NATO liikmesriikidena olema selleks valmis. Ainult usutav heidutus tagab kindlustunde ja selleks on vaja tugevamat kaitsehoiakut NATO idatiival,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet kohtumisel. 

Balti riigid on ühiselt esitanud kaitsehoiaku tõstmiseks konkreetse ettepaneku. „Meie ettepanek on, et igas Balti riigis võiks olla alaliselt kohal sõjaline juhtimisüksus koos lahinguvalmiduses üksuste ja täiendavate võimetega. See tagaks vajadusel diviisisuuruse väe juhtimise ning maa-, õhu- ja meredomeenides sõjaliste efektide saavutamise. Lisaks on vaja eelpaigutatud relvastust ja varustust võimalikele Eestisse tulevatele kõrgemas valmiduses tugevdusüksustele. Madridi tippkohtumiselt loodame selgeid otsuseid, mis selle poole viiks,“ selgitas Laanet. 

Kaitseministrid arutasid ka NATO ühisrahastuse suurendamist ja liikmesriikide koormajagamist. „Erinevate kriiside kiuste on vaja, et iga NATO liikmesriik panustaks 2% eelarvest riigikaitsesse – see peab olema minimaalne baastase, mille Eesti on juba praegu oluliselt ületanud ning aastaks 2024 on see 2,6%. Ühisrahastust on vaja tõsta selleks, et saaksime lahendada muutunud julgeolekuolukorra väljakutseid – Eesti puhul tähendaks see näiteks tugevdusvägede vastuvõtuvõime suurendamist,“ lisas Laanet. 

Kohtumise esimesel päeval arutati USA kokkukutsutud formaadis Ukrainale sõjalise abi andmist. „Pea 50 osalenud riigi seas ümber laua valitses ühtsus – Ukrainat peab toetama igal võimalikul viisil, et ta saaks taastada oma territoriaalse terviklikkuse. Oli hea kuulda uutest abisaadetistest Ukrainasse. Sõjaline abi relvade ja moona näol peab olema kiire ja järjepidev. Sõja lõpptulemuse jaoks on sellel määrav tähtsus,“ lisas Laanet. 

Kaitseminister Laanet kohtus kahepoolselt ka Saksa kaitseministri Christine Lambrechtiga, et tänada Saksamaad eestvedamise eest NATO idatiiva tugevdamisel. Lisaks toimus tutvumiskohtumine Prantsusmaa uue kaitseministri Sebastien Lecornu'ga, kus minister Laanet tutvustas tugevdatud kaitsehoiaku vaateid idatiiva seisukohast ning tänas prantsuse üksuste püsiva kohalolu eest Eestis. 

Reedel on kavas kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumine USA kaitseministri Lloyd Austiniga.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et NATO sõjaline abi Ukrainale ei ole provokatsioon, vaid pigem toetus iseseisvale riigile.

Ta kommenteeris paavst Franciscuse selle nädala alguses avaldatud sõnu, mille kohaselt Ukraina sõda oli „võib-olla mingil moel provotseeritud, või seda ei takistatud“. Stoltenberg, ütles et NATO on kaitseallianss ja sõda on Putini sõda.

„See on sõda, mille ta on otsustanud pidada iseseisva suveräänse riigi vastu. NATO on aastaid teinud toetanud Ukrainat – suveräänset sõltumatut riiki Euroopas,“ ütles Stoltenberg pärast kohtumist kaitseministritega Brüsselis pressikonverentsil.

„See ei ole provokatsioon ja seda me jätkame,“ kommenteeris ta Ukrainale relvaabi andmist. „Selle iseseisva riigi vastu suunatud jõhkra agressiooni eest vastutavad president Putin ja Moskva!“

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Rumeenia juhid külastavad täna Ukrainat ja andsid seal ka ühise pressikonverentsi.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et visiidil viibivad liidrid toetavad, et Ukraina saaks koheselt kandidaatriigi staatuse Euroopa Liiduga ühinemiseks. Macron lubas, et Prantsusmaa tarnib Ukrainale kuus täiendavat kaugmaa Caesari relva. Macroni sõnul on oluline hoida avatuna suhtluskanal Putiniga.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles, et tuli Ukrainasse selge sõnumiga: Ukraina kuulub Euroopa perekonda. Ta lisas, et Saksamaa toetab positiivselt otsust Ukraina ja Moldova ühinemise kohta EL-iga. Scholz ütles ka, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist seni, kuni ta seda vajab.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, ütles, et Venemaa sissetung võrdub agressiooniga kogu Euroopa vastu, lisades, et mida rohkem relvi Ukraina lääneriikidelt saab, seda kiiremini suudetakse oma okupeeritud maad vabastada. Zelenskõi rääkis ka edasiste Moskva-vastaste sanktsioonide väljavaadetest.

Itaalia peaministri Mario Draghi kinnitas, et toetab Ukraina lootusi ühineda Euroopa Liiduga. Ta ütles, et Itaalia soovib, et Ukraina saaks EL-i kandidaatriigi staatuse ja toetab seda seisukohta järgmisel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. „Ukraina rahvas kaitseb iga päev demokraatia ja vabaduse väärtusi, mis on Euroopa projekti, meie projekti aluseks,“ lisas ta. „Me ei saa seda protsessi edasi lükata!“

Draghi lisas, et Itaalia soovib näha konflikti lõppu, kuid seejuures ei saa ükskõik millist diplomaatilist lahendus lahutada Kiievi tahtest.

Hollandi luure paljastas, et Venemaa sõjaväeluureteenistuse GRU heaks töötav spioon kasutas Brasiiliast Hollandisse reisimiseks võltsitud Brasiilia katteidentiteeti.

Spioon pidi alustama praktikat Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, mis tähendaks, et tal on juurdepääs Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hoonele ja süsteemidele. Ta peeti Hollandisse saabumisel kinni ja saadeti järgmise vaba lennuga tagasi Brasiiliasse.

Hollandi AIVD julgeolekuteenistus ütles avalduses: „Kui luureohvitseril oleks õnnestunud asuda tööle ICC-sse, oleks tal olnud võimalik seal koguda luureandmeid ja otsida (või värvata) allikaid ning korraldada juurdepääsu ICC digitaalsetele luuresüsteemidele. Nii oleks ta saanud ligi olulistele luureandmetele, samuti oleks tal olnud võimalik mõjutada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kriminaalmenetlusi.“

Spioon esines Brasiilia kodanikuna Viktor Muller Ferreirana, sündinud 4. aprillil 1989, kuigi tegelikult on tema tegelik nimi Sergei Vladimirovitš Tšerkasov, sündinud 11. septembril. 1985. aastal. AIVD sõnul kasutas Tšerkasov hästi üles ehitatud katteidentiteeti, millega ta varjas kõiki oma sidemeid Venemaaga ja GRU-ga.

„Irpin ja Butša on saanud Venemaa sõja kujuteldamatu julmuse sümboliks,“ ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz neljapäeval pärast Irpini külastust.

See on Scholzi esimene reis Ukrainasse pärast Venemaa sissetungi algust. „See sõda peab lõppema,“ nõudis Scholz Twitteris.

Rumeenia president Klaus Iohannis, kes on samuti Kiievis, säutsus Twitteris, et Rumeenia soovib, et „rahvusvaheline kriminaalõigus võtaks vastutusele kõik Venemaa kurjategijad“.

„Pole sõnu kirjeldamaks kujuteldamatut inimlikku tragöödiat ja kohutavaid hävinguid, mida täna Irpinis nägime,“ kirjutas Iohannis.

Venemaa toetatud isehakanud Donetski Rahvavabariigi (DPR) juht Denis Pušilin ütles neljapäeval, et tema võitlejad ründavad Donetski oblasti piiridest kaugemale.

„Lääne uute relvade tarned Ukrainale sunnivad DPR vägesid Donetski vabariigi piiridelt edasi minema“ ütles Pušilin RIA Novostile.

Suured osad Donetski oblastist on endiselt Ukraina kontrolli all, eelkõige Kramatorski ja Slovjanski asustuskeskused.

Eelmisel nädalal rõhutas Venemaa suursaadik ÜRO juures, et Donbassi vallutamine jääb tema riigi eesmärgiks.

„Donbasi vabastamine oli esmane eesmärk, mida praegu täidetakse,“ ütles Vassili Nebenzya BBC-le.

Lääneriikide juhid viidi vaatama, mis on alles jäänud Irpinist. „See on barbaarsus,“ tõdes Macron.

Gazpromi Urengoy gaasiväljadel asuval torul oli allikate väitel 1400 mm rebend.

Ka Rumeenia president Klaus Iohannis külastab täna Kiievit.

Ukraina Twitteri meemimeistrid on hoos ja „täiendavad“ Emmanuel Macron, Olaf Scholz ja Mario Draghi rongisõidu fotot.

Vene vägede kaotused Ukraina kaitsejõudude andmetel: