SÕJAKOKKUVÕTE | Euroopa Komisjon soovitab anda Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet märkis, et Mariupolis on sõja algusest saati tapetud vähemalt 1348 inimest. Ta siiski toonitas, et ohvrite arv Ukraina surmapealinnas on ilmselt tuhandete võrra suurem. Vene vägede rünnakud tekitasid linnas suuri kahjustusi – Bachelet' sõnul on saanud kahjustada või hävitatud umbes üheksa kortermaja ja kuus eramaja kümnest. Bachelet väljendas ka muret Mariupoli elanikkonna hirmutamise, alandamise ja väärkohtlemise pärast. Mariupolist pärit Ukraina humanitaarkoridoride koordinaatori Tetjana Lomakina sõnutsi on tema kodulinn sihikindlalt getoks muudetud ja seal toimub genotsiid. Lomakina väitel võib tsiviilohvreid olla kuni 22 000. Lisaks märkis ta, et 47 000 inimest on sunniviisiliselt viidud Venemaale või teistesse okupeeritud piirkondadesse. „Mariupolis on elu nagu keskajal,“ ütles linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Ukraina riiklikule televisioonile. „Veevarustus on saadaval vaid kahel-kolmel protsendil linna majapidamistest, inimesed pesevad riideid lompides.“ Linna ebasanitaarsetes tingimustes levivad haigused.

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et reede varahommikuse suurtükirünnaku käigus suri üks ja sai viga kuus inimest. Luhanski kuberner Sergi Haidai andis teada, et suurimas kriisipiirkonnas ehk Sjejverodonetskis ja Lõssõtšanskis hukkus neljapäeval kuus tsiviilelanikku. Venemaa õhurünnakud tekitasid suuri kahjustusi kümnetele hoonetele.

Briti kaitseministeeriumi igahommikune luureraport räägib, et ehkki suurem osa venemaalastest märgib küsitlustes, et toetab „erioperatsiooni“ Ukrainas, on siiski paljud näidanud Putini sõja suhtes üles ka vastumeelsust. Üsna tugev on sõjaskepsis Venemaa ärieliidi ja oligarhide seas, kellest paljud üritavad riigist lahkuda. Neid häirivad eelkõige Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Pikemas plaanis võib selline väljaränne kahjustada Venemaa majandust.

Euroopa Komisjon leidis, et Ukraina on suutnud edukalt suurendada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust. Samuti on riigi makromajanduslik olukord endiselt tugev, kuid siiski tuleb jätkata suuri struktuurseid majandusreforme. Üsna sarnane on komisjoni hinnang ka Moldovale ja Gruusiale, ent viimase puhul – ehkki komisjon soovitab, et Gruusiale antaks võimalus saada Euroopa Liidu liikmeks – tuleks Gruusiale anda kandidaatriigi staatus alles pärast seda, kui riik on täitnud veel mõned tingimused. Komisjoni otsus on aluseks suuremale arutelule, mis toimub järgmisel nädalal Euroopa Liidu tippkohtumisel – seal peaksid ELi liikmesriikide liidrid heaks kiitma Ukraina kandidaatriigi staatuse. See ei tähenda veel täisliikmelisust, mis võib saabuda alles aastate pärast. Neljapäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron Kiievis, et Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Rumeenia pooldavad Ukrainale kohest kandidaatriigi staatuse andmist. Ukraina, Gruusia ja Moldova ELi liikmeks saamise taotlusi arutatakse järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel 23.–24. juunil. Kuigi Macron avaldas Ukrainale toetust, hurjutas ta „kommentaatoreid ja teatud juhte“, kes räägivad, et sõja eesmärk on Venemaa purustada. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Euroopa Komisjoni otsus soovitada Ukrainal saada ELi kandidaatriigiks „nõuab meie suuremat tähelepanu“.

Ukraina mereväe väitel anti hävitav löök Venemaa puksiirlaevale Vassili Beh, mis olevat transportinud Mustal merel asuvale Ussisaarele laskemoona, relvastust ja personali.

Vene kaitseministeerium väidab, et Eestist on Ukrainasse läinud 164 palgasõdurit, kellest 55 on tänaseks langenud ja 49 Eestisse tagasi pöördunud.